Kuldnokkade koostöö kasvab tihti sõpruseks
Koostöö on kompetentsuse ja kodurahu kõrval üks põhilisi väärtusi nii inimühiskonnas kui ka mitmel pool loomariigis. Ida-Aafrikas elavatel hund-kuldnokkadel (Lamprotornis superbus) on järglaste üleskasvatamise alal tehtav koostöö jõudnud aga eriliselt silmapastvale tasemele kogu värvuliskonna seas.
Ameerika Ühendriikide ja Keenia teadlased kirjutavad ajakirjas Nature, et hund-kuldnokkadel tulevad poegi kasvatavatele vanematele meeleldi appi mitte ainult lähemad sugulased, nagu tuleb ette päris paljude lindude juures, vaid ka mittesugulastest liigikaaslased.
Alexis Earl Cornelli Ülikoolist ja ta kolleegid nendivad, et seda, mis nende kirjusuleliste linnukeste vahel tihtilugu tekib, poleks ehk kuigi suur liialdus nimetada lausa sõpruseks.
Nende kogutud ja analüüsitud andmed hõlmvad ajavahemikku 2002 kuni 2021 ehk nelikümmend pesitsushooaega. Vaatluse all oli üheksa kuldnokakogukonda. Mõnedelt lindudelt võeti ka DNA-proove, et tuvastada sugulussidemeid.
Teadlased märkisid üles juhtumid, mil teised linnud tulid pesitsevale paarile appi kas toitu hankima või pesa kaitsma.
Selgus, et alatihti on aitajateks linnud, kes pesitsejatele lähedalt sugulased ei ole. Mõnikord asuvad abilise rolli ka niiöelda immigrandid, linnud, kes saabuvad paikkonda väljastpoolt.
Mittesugulased võivad abistajatena tegutseda ka juhul kui leidub ka sugulasi, kes seda teha võiksid või teevadki. Ühel pesitseval paaril võib olla isegi kuni 16 abistajat.
Mõnel järgmisel korral võivad osad vahetuda — endised abisaajad võtavad täita abistaja ülesanded oma endiste abistajate pesitsusedu toetuseks.
Mõnede isendite vahel võivad ajapikku välja kujuneda silmapaistvalt tihedad sidemed, millesuguseid inimeste puhul võiks vabalt sõpruseks nimetada. Aga omavahel suguluses mitte olevate liigikaaslaste tihedat ja püsivat koostööd võib ehk nii ka lindude puhul nimetada.
Seesugust pikka tihekoostööd ja vastastikust abistamist ei ole uuringu autorite sõnul varem lindude juures täheldatud.
Kuid laiapõhjalisemat koostööd teatakse pesitsuse ajal tegevat umbes kümme protsenti linnuliike. Kui teadlased kunagi mõnda neist liikidest sama kaua ja sama põhjalikult vaatlevad kui Earl ja ta kolleegid nüüd hund-kuldnokki, siis võib-olla avastavad nad sama tugeva koostöökäitumise juhtumeid veelgi.
Pildil on hund-kuldnokad.
