Nii Eestis kui ka maailmas laiemalt kannatab migreeni all umbes 15 protsenti elanikkonnast. Seejuures vaevab häda naisi meestet kaks kuni kolm korda sagedamini, eriti puberteedieas. Migreeniravis keskendutakse praegu aga valdavalt peavalude leevendamisele, kui migreenihoog juba kohale jõuab. Ennetavat ravi kaaluvad arstid enamasti vaid juhul, kui migreen juba tõsiselt inimeste elu häirib ehk kui peavalupäevi esineb kuus enam kui neljal korral.

Samas kimbutavad inimesi enne migreenihooge ka mitmed teised sümptomid, alates väsimusest, ja aju-udu, lõpetades valguse- ja helitundlikkuse, kaelavalu ja keskendumisraskustega. Värske uuringu autorite sõnul on aga ajalooliselt neile vähem tähelepanu pööratud. Kui ka nn prodromaalfaasis prooviks ravimeid manustati, on olnud fookus eeskätt järgneva peavalu ärahoidmisel, mitte niivõrd prodromaalsümptomite endi leevendamisel. Nüüd ilmunud töös uuris King's College Londoni neuroteadlane Peter Goadsby kolleegidega aga just seda.

Töörühm võttis selleks vaatluse alla ligi 440 inimest, kellest osa hakkasid horisondil terendava migreenihoo lähenedes võtma ubrogepanti. Ravimit kasutatakse praegu migreenihoogude katkestamiseks. Kahe kuu vältel tehtud uuring näitas, et mõnedele osalistele oli sellest tõepoolest kasu. Keskendumisvõime paranes keskmiselt tund pärast ravimi manustamist ning valgustundlikkuse ja väsimustunde vähenemine võttis vastavalt kaks ja kolm tundi. Lisaks aitas ubrogepant vähendada kaelavalusid.

Miinuspoolena leidis aga Goadsby, et keskmiselt leevendas ravim eelsümptomeid platseebost vaid umbes kümne protsendiprunkti võrra tõhusamalt ja mitte kunagi rohkem kui 15 protsentipunkti. Viimane vihjab töörühma hinnangul, et ravimist on kasu vaid väikesele osa inimestest. Teistes, eelnevalt ilmunud uuringutes on leitud, et ubrogepant kujutab endast tõsiselt elumuutvat ravimit vaid igale viiendale migreenihaigele. Goadsby rõhutas lisaks, et nad tegid katseid vaid inimestega, kes suutsid lähenevat migreenihoogu ise ära tunda.

Sellele vaatamata on tulemused töörühma sõnul paljulubavad. Isegi kui ravim aitab tõhusalt vaid viiendikku migreeni põdevatest inimestest, tähendaks see migreeni laia levimust arvestades siiski märkimisväärset hulka inimesi, kellele võiks sellest kasu olla. Olemuslikumalt võiks tähendada see ka nihet migreeniravi käsitluses, viidates võimalusele sekkuda haiguse kulgu juba enne, kui kõige raskemad sümptomid ilmnevad.

Viimaks aitavad uuringu tulemused paremini mõista migreeni olemust. Kui kaltsitoniini geeniga seotud peptiidi blokeeriv ravim leevendab ka kesknärvisüsteemist pärinevaid eelsümptomeid, toetab see oletust, et migreenihoog saab alguse ajust ja pole tingitud vaid veresoonte laienemisest.

Töö ilmus ajakirjas Nature Medicine.