Lapse käima hakkamise vanus sõltub tugevalt geenidest
Pisikeste jalakeste esimene samm on lapse elus suur hüpe. Millal laps selle sammu või arenguhüppe teeb, sõltub muu hulgas ka sellest, millised geenid on laps vanematelt kaasa saanud.
Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis läbi enam kui 70 000 lapse geenimaterjali. Nad leidsid sealt üksteist geenimarkerit, mis mõjutavad lapse käima hakkamise algust.
Angelica Ronald Inglismaalt Surrey Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et geneetika määrab laste käima hakkamise vanuse erinevusi tervelt veerandi ulatuses.
Teadlastele on ammu teada, et keskkondlikud tegurid võivad laste käima hakkamise iga mõjutada, aga nüüdne uuring osutab, et lapsed võivad varem või hiljem käima hakata päris suuresti ka puhtalt oma sünnipärasest arengutempost määratud ajal.
Enamasti astub laps oma esimese sammu kaheksanda kuni kahekümne neljanda elukuu vahel. Ajaskaala on seega päris lai, aga seni ei ole olnud päris selge, miks.
Teadlased loodavad, et nende tulemus võib rahustada lapsevanemaid, kes mõnikord asjata muretsevad, miks nende laps juba käima ei hakka – aga võib-olla ka, miks ta nii vara käima hakkab.
Kui pärilikkuse roll on siin sedavõrd suur, siis on vanematel selle võrra vähem põhjust kahtlustada, et nad on lapsega midagi valesti teinud.
Ronaldi ja ta kolleegide tööst selgub veel seegi, et esimese sammu astumise iga sõltub osaliselt samadest geenidest, mis suunavad lapse aju arengut, sealhulgas ajukoore kurdude moodustumist.
Ilmnes ka, et lapse hilisem käima hakkamine osutab geneetika kaudu, et tal on väiksem tõenäosus aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkeks.
Hilisemat käima hakkamist soodustavad aga ka mõned niisugused geenivariandid, mis aitavad lapsel edaspidi õpialast edu saavutada.