Hollandis Leideni linnas tegutsev satelliidijälgija Marco Langbroek teatas, et vana Nõukogude kosmosesõiduki maandurimoodul siseneb Maa atmosfääri mai teisel nädalal. Kuna tegu on maanduriga, mis oli mõeldud Veenuse atmosfäärist läbi tungima, on võimalik, et see jääb Maa atmosfääri läbides terveks ning kukub maapinnale enam-vähem puutumatult, kirjutas Langbroek oma blogis, vahendab Gizmodo.

Kosmos 482 startis 31. märtsil 1972 Kasahstanis asuvast Baikonuri kosmodroomist. Tegu oli Nõukogude kosmoseprogrammi katsega jõuda Veenusele, kuid sond ei suutnud saavutada piisavat kiirust, et siseneda planeedile viivale trajektoorile. NASA andmetel põhjustas rike ebapiisava mootoripõlemise, mistõttu jäi kosmosesõiduk Maa orbiidile.

Sõiduk lagunes neljaks tükiks, millest kaks väiksemat sisenesid atmosfääri ning langesid alla Uus-Meremaal Ashburtoni kohal kaks päeva pärast starti. Kaks allesjäänud osa, arvatavasti maandur ja eraldunud ülemise astme mootor, sisenesid kõrgemale orbiidile, mille kõrgused olid vastavalt 210 ja 9800 kilomeetrit.

Ebaõnnestunud missioon koosnes kandursõidukist ja maandurist, mis moodustavad koos üle 495 kilo kaaluva rõhu all kera. Arvestades selle massi, on "riskid võrreldavad meteoriiditabamuse omadega," kirjutas Langbroek.

Hetkel on raske täpselt öelda, millal toimub taas­sisenemine. Langbroeki hinnangul võiks see aset leida 10. mail, kuid täpsem kuupäev selgub alles siis, kui kukkumise aeg lähemale jõuab. Kuna päike on praegu aktiivses faasis ning kuumutab ja paisutab Maa atmosfäri, siis orbiidil olevate objektide õhutakistus on suurem, põhjustades nende varasemat sisenemist.

Samuti on keeruline kindlaks teha, kuhu sondi jäänused Maal langevad, kuna see sõltub hetkes­t, millal objekt atmosfääri siseneb ja laguneb. Üldiselt on väike võimalus, et kosmoseprügi kukub asustatud alale. Palju tõenäolisem on, et see langeb kuhugi ookeani. Siiski kujutavad kontrollimatud taas­sisenemised endast väikest, ent mitte tühist ohtu.