Seni on paljud poliitikateadlased olnud pessimistlikul seisukohal, et faktiteadmiste täiustudes, võivad poliitilised erimeelsused hoopis veel tugevamalt kinnistuda.

Eran Amsalem Jeruusalemmast Heebrea Ülikoolist ja Michael Stagnaro Cambridge'ist Massachusettsi Tehnikaülikoolist tegid katseid enam kui tuhande ameeriklasega.

Osalistele esitati suur hulk usutavana kõlavaid faktiväiteid isiklike tulirelvade omamise teemal, mis on Ameerika Ühendriikides poliitiliselt ülipolariseeriv. Mõned väited andsid tulirelvaomamise ideele pigem tuge, teised võisid pigem soodustada vastustamist. Väidetega lähemalt tutvuma ei sunnitud kedagi, lihtsalt anti see võimalus.

Tähelepanuväärsel kombel ei vältinud katseisikud oma seisukoha vastu argumenteerivate materjalidega tutvumist. Nad lugesid need pigem läbi ning jätsid sealseid väiteid ka meelde. Ka veel kuu aja pärast oli loetu hästi meeles.

Vastukarva tundunud materjaliga tutvumine avaldas inimeste seisukohtadele ümberkujundavat toimet, mis näitas veel kuu aja pärast püsimise märke. Katseosaliste seisukohad muutusid pigem mõõdukuse suunas, mitte ei radikaliseerunud. Vaenulikkus endast erinevate seisukohtade väljendajate suhtes kahanes.

Amsalem ja Stagnaro järeldavadki ajakirjas Nature Communications, et inimeste meel on sageli arvatust avatum.

Seni laialt levinud teooria järgi viib uute faktide arutellu toomine suure tõenäosusega ainult erimeelsuste tugevnemisele, sest sedamööda, kuidas vaidlus ägeneb, kipuvad oponendid üha rohkem endale sobivaid fakte eirama ning püsima üha jonnakamalt kord juba sisse võetud positsioonidel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.