Inimeste digikoopiad lörtsivad näitlejaametit
Kuigi Hollywoodi näitlejad ja stsenaristid jõudsid paari aasta tehisarulembeste filmitootjatega hapra vaherahuni, võib näha mujal üha sagedamini faustlikumaid kokkuleppeid, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Hollywoodi stsenaristid hakkasid 2023. aasta kevadel streikima, et hoida ära enda asendamist tehisarupõhiste tööriistadega. Tegemist on intelligentsete inimestega. Nad said peagi aru, et realistlikum on endale aega juurde võita, kui keelustada otsuseid. Suve hakul liitusid nendega näitlejad. Neile tegi muret väljendusliku identiteedi digitaalse kopeerimisega kasvav risk, kui filme tehakse üha rohkem arvutis, on peagi ekraanidel inimeste asemel nende avatarid.
Streik lõppes hilissügisel. Enne jõule kinnitati lõplik kokkuleppe. Minimaalse tasu, kosmeetikute töö kompenseerimise ja stsenaristide abipersonali suuruse küsimuste kõrval seisis lepete põhiraskus TI-ga seotud teemadel. Stsenaristid võivad TI-d kasutada, aga neilt ei tohi selle kasutamist nõuda, selle abil nende teksti muuta jne. Näitlejatelt tuleb esmalt luba küsida, misjärel peab TI loodud sarnasuse eest neile maksma. Samuti peab sünteetiliste tegelaste loomisest teavitama näitlejate ametiühingut. Sisuliselt soovitakse teada, kui palju ja kui kiiresti sünnib uusi, võimsasse ametiühingusse mitte kuuluvaid nn näitlejaid.
Tööalastel kokkulepetel on kehtivusaeg. Selle puhul on see kolm aastat. TI subjektiivse aja kontekstis on tegu pika perioodiga. Sama võib tõdeda keerukaks kujunenud maailma muutuste tempo suhtes. Taolises kiire aja muutuste kujundatud kurvilisel teel peab ka kiiresti õppima.
Mõned näitlejad on õppinud, et oma digitaalse kaksiku väljalaenamisel on oodatust keerulisemad tagajärjed. Seejuures teame vaid kuulsaid näitlejaid. Enamus näitlemisega leiva teenijatest toimetavad oma kohalikes kultuuriruumides ega teeni suurt tulu. Pigem on see teiste kõrval üks nõudlik ja kasin amet, mis sunnib jätkuvalt pingutama oma pakutava väärtuse müügi nimel ega tööta Hollywoodis. Neile kehtivad teistsugused lepped või neil puuduvad TI-ga seonduvad lepped.
TI abil loodud avatari enda asemel tööle saatmine pakub täiendava sissetuleku teenimise võimaluse. Algus on tehtud ning nüüd õpitakse, mida varem ei teatud. Ajakirjandusse jõudis hiljuti näide, milles Lõuna-Korea näitleja avastas, et Tiktokis ja Instagramis esineb temaga väga sarnane günekoloog. See tegelane propageerib vaatajatele kahtlase sisuga tervisetooteid. Lisaks avastas ta, et samades keskkondades toimetab tema välimusega kirurg. Tema tegeleb samuti küsitavate tervisetoodete kiitmisega. Näitleja tunnistas, et tal on häbi, kuna inimeste arvates tegi taolist äri tema.
Kahtlase väärtusega tervisetoodete äri on väga suur. Näitlejate avataridega kauplemise äri teeb samuti edusamme. Ühendkuningriigi firma Synthesia vahendab nii väljamõeldud kui ka reaalsete näitlejate simulatsioonidest avatare. Aasta alguses toimunud investorite rahastamisringis hinnati firma väärtuseks üle kahe miljardi dollari. Hiljuti sõlmis ettevõte kahe miljardi dollari suuruse lepingu üleilmselt meediaettevõtetele fotomaterjali vahendava Shutterstockiga. Visuaalse teabe suur äri kinnitab vana tõdemust, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.
Ajalool, nagu vana kõnekäänd ütleb, on kombeks end korrata. Mark Twain väitis, et ajalugu pigem riimub. Näiteks kino algusaegadel loovutasid esinejad oma nn koopiaõigused filmistuudiotele ning siis avastasid oma pilte kõikvõimalike toodete juures, šokolaadist õnnitluskaartideni. TI loob selles mõttes toonaste aegadega riimuva olustiku, milles vanad arusaamised iseenda "omamisest" pole enam piisavad. Efekt on veel jõulisem, sest uudne tehnoloogia võimaldab inimesi "välja mõelda". Sarnasust on keeruline defineerida.
Sellele osutab OpenAI rakenduses kasutatud Scarlett Johanssoni häälega tegelase juhtum. Kuigi näitlejanna ei andnud oma hääle kasutamiseks luba, oli tulemus väga tema moodi. OpenAI tunnistas, et huvitaval kombel on nende kasutatud hääl TI avatariga kuulsa filmi "She" peategelase omaga väga sarnane, kuid see kuulub ühele teisele naisele, kelle nimi ei ole Scarlett Johansson.
Vähem tuntud näitlejatele võib oma digitaalse koopia orjaks müümine olla paljulubav sissetuleku teenimise võimalus. Protsess on imelihtne. Veedad mõne hetke kaamera ees, edastad arvelduseks andmed ning annad seejärel allkirja.
Kultuuriloost leiab filmitööstuse algusaastatest veelgi vanema ent tänapäevaga riimuva näite. Selleks on Goethe´i lugu Heinrich Faustist ja Luciferist. Pimedusevürst lubab rahuldada depressiivse Fausti kõik soovid, kuni ta rahule jääb. Sealt algab lepingu osa, kus tema hakkab teenima Luciferi. Inimesed ei tea, et nende soove on lihtne täita. Enamasti on selleks raha ja kuulsus. Iga kaubaga loovutatakse ju midagi, kuni on hilja kahetseda.
Laenuta sissetuleku kergitamiseks natukeseks ajaks oma digitaalset kaksikut, et siis hiljem kaotada mitte ainult tulevastelt esinemistelt saadav tulu vaid ka oma avaliku kehastuse kontroll.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa