Šveitsi ja Ameerika teadlased jälgisid looduses elavate bonobote tegemisi ning leidnud nende häälitsustest struktuurielemente, mis seni on iseloomustanud vaid inimese kõnet.

Melissa Berthet Zürichi Ülikoolist ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et bonobote häälitsustes võib kohata nähtust nimega mittetriviaalne kompositsioonilisus.

See tähendab, et bonobod suudavad kombineerida mitut häälitsust omavahel nii, et nende häälitsuste tähendus mitte ainult ei liitu, vaid üks nendest häälitsustest võib muuta teise häälitsuse tähendust.

Toome näite inimkeelest. Sõnapaar blond laulja tähistab heledajuukselist inimest, kes laulab. Kui seesama inimene on juhuslikult elukutselt näiteks ehitaja, siis võime tema kohta öelda ka blond ehitaja ilma, et blond tähendaks midagi muud, kui ta enne tähendas.

Kui aga inimene ei laula eriti hästi, siis saame tema kohta öelda halb laulja. Sel puhul aga ei järeldu siit kuidagi, et saaksime tema kohta ka halb ehitaja öelda.

Sõna halb tähendus sõltub sellest, millist inimese tegevust me silmas peame, sõna blond aga iseloomustab inimest igasuguse tegevuse juures.

Berthet ja tema kaaslased tegid vihmametsas bonobote häälitsustest umbes 700 salvestist. Iga salvetise juurde tegid nad palju tähelepanekuid, mida bonobo veel tegi, kes ta lähedal olid ning mida nad tegid.

Hiljem salvestisi ja nende konteksti analüüsides, jõudsid teadlased järeldusele, et neis võib märgata nelja tüüpi kompositsioonilisi ehk mitmehäälitsuselisi struktuure, mille tähendus kombineerib mõlema osise tähendust.

Neljast kolm on ka mittetriviaalsed — ühe häälitsuse tähendus sõltub teisest häälitsusest.

Selgub siis, et inimeste keel ei tarvitsegi kõigi oma eriliste omaduste poolest olla sugugi vaid inimesele omane. Ei saa siiski veel väita, et bonobod omavahel päris inimese kombel juttu vestaksid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.