Rahvusvaheline teadlasrühm on nüüd senisest veel paremini välja selgitanud, milliste asjaoludega seonduvad inimeste kuulmisteravuse erinevused.

Patricia Balaresque Prantsusmaalt Toulouse'i Ülikoolist ja tema kolleegid tegid katseid ligi 450 inimesega sellistelt erinevatelt maadelt nagu Ecuador, Gabon, Inglismaa, Lõuna-Aafrika ja Usbekistan ning väga mitmesugustest elupaikadest — maalt, linnast, džunglist ja kõrgmägedest.

Teadlased mängisid katseisikutele ette mitmesuguse sageduse ja valjusega helisid ning mõõtsid, milliseid närvisignaale saatsid nende kõrvad seepeale ajju.

Nii said nad teada, kui tundlik on erisugustele helidele katseisikute kõrvatigu, elund, mis muundab kõrva saabunud akustilise signaali elektriliseks ning suunab selle närve pidi ajju.

Katsetes ilmnes, et inimese sugu on kõige olulisem tegur, mis mõjutab kuulmisteravust. Naiste kõrvad olid meeste omadest keskmiselt kahe detsibelli jagu tundlikumad. Sooline erinevus oli tugevam vanuselisest erinevusest.

Balaresque ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et meeste ja naiste kuulmisteravuse erinevuse põhjus võib olla erisugune kõrva ehitus või suguhormoonide toime.

Uuringust selgus, et kuulmisteravust mõjutab ka inimese elupaik. Metsas elavatel inimestel on kuulmine märksa teravam kui kõrgmägede elanikel.

Teadlased pakuvad seletusena välja, et mets on täis mitmekesiseid loodushääli, mille õige tõlgendamine võib anda inimestele vajalikku teavet, kõrgmägedes aga on helimaastik vaesem ning kuulmistaju erksuse alalhoid võib seetõttu soiku jääda.

Veel saadi teada, et linnainimeste kõrv on maainimese omaga võrreldes tundlikum kõrgemate sageduste suhtes ning tundetum madalamate sageduste suhtes.

Põhjus võib olla suurem liiklusmüra ja muu tehnogeenne helitaust, mida on otstarbekas igapäevaelus pigem ignoreerida ning mis kipub olema pigem madala sagedusega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.