Tuvastusega sai hakkama võimas James Webbi kosmoseteleskoop. Saavutuse erilisus seisneb selles, et planeedi atmosfääri koostise kohta saadi teavet mitte seda atmosfääri läbinud tähevalgust analüüsides vaid planeedi enda vaatlemise põhjal.

Planeet tiirutab tähe HR 8799 juures, mis asub meist 130 valgusaasta kaugusel Pegasuse tähtkujus. Planeet on suur gaashiiglane nagu Jupiter ja Saturn ning peale tema on sama tähe juurest leitud veel kolm sama tüüpi planeeti.

Väga väheseid eksoplaneete on tänapäeval samamoodi vaadeldud nagu seda planeeti, sest kauged planeedid paistavad tuhandeid kordi tuhmimana kui nende tähed.

Otsevaatluse õnnestumisele aitas kaasa Webbi teleskoobi eriline tehnika, millega saab blokeerida tähevalgust nii, et planeedid on paremini nähtavad. See on umbes nagu tehislik päikesevarjutus.

Vaatlustel selgus, et tähe HR 8799 neli planeeti sisaldavad rohkem raskemaid keemilisi elemente kui seni arvatud.

Süsihappegaasi on Webbi teleskoobi abil ühe eksoplaneedi atmosfäärist varem leitud planeedilt WASP-39 b, aga siis oli tegu kaudse tõendusega, mis saadi atmosfääri läbinud tähevalguse põhjal.

William Balmer Ameerika Ühendriikidest Johns Hopkinsi Ülikoolist ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal, et saadud vaatlustulemustest järeldub, et neli gaasplaneeti on tekkinud enam-vähem samamoodi nagu Päikesesüsteemi gaasplaneedid, aeglaselt kasvanud tahkele tuumale ajapikku paksu gaasikesta ümber kogudes.

On teada, et niisuguseid planeete võib tekkida ka otse noore tähe ümber tiirlevast gaasist ja tolmust, millest osa võib kiiresti kokku tõmbuda.

Balmer ja tema kolleegid kavatsevad sama vaatlustehnikat kasutades, uurida suurte gaasplaneetide atmosfääri koostist teiste tähtede juures ning vaadata, kas nende koostis on teoreetiliste mudelitega kooskõlas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.