Fidži iguaanide esivanemad on teinud 8000-kilomeetrise merereisi
Kui mõtleme suurte meresõitjate peale, siis vaevalt mõtleme iguaanidest. Aga peaks mõtlema! Need uue maailma sisalikud on teinud ajaloos pikki meresõite ning asustanud meritsi rännates kaugeid saarestikke.
On teateid, et iguaanid seilavad puutüvedel ning muidu taimsest materjalist moodustunud parvedel Kariibi merel. Ilmselt on Galápagose saarte iguaanide asurkonna rajanud ligi tuhande kilomeetrise merereisi ette võtnud Kesk-Ameerika iguaanid.
Nüüd väidavad Ameerika Ühendriikide teadlased, et Vaikse ookeani lõunaosas asuvatele Fidži saartele on iguaanid jõudnud enam kui 8000-kilomeetrise mereretke järel.
Seni on mõnikord välja pakutud, et Fidži iguaanid on pärit Lõuna-Ameerikast, kust saabumine oleks samuti nõudnud mitme tuhande kilomeetri läbimist merel.
Ent Simon Scarpetta Berkeley California Ülikoolist ja tema kolleegid kirjutavad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et Fidži iguaanid on tegelikult saabunud hoopis tänapäevase Ameerika Ühendriikide edelaosast. Sealt tulek on olnud aga pikem kui tulek Lõuna-Ameerikast.
Scarpetta ja tema kaaslased tuvastasid geeniuuringu põhjal, et Fidži iguaanide lähimad sugulased elavad Põhja-Ameerikas.
Merereis leidis aset igiammustel aegadel, umbes 34 miljonit aastat tagasi, pärast seda kui vulkaaniline Fidži saarestik ise tekkis.
Kuidas need muidu ikka maismaal elutsevad roomajad nii pika merereisi vastu pidasid on omaette mõistatus.
On teada, et nad võivad olla üsna vähenõudlikud ning kannatavad olla päris pikka aega söömata ja joomata, aga 8000-kilomeetrine triivimine pidi võtma märkimisväärselt kaua aega. Purjepaadiga võtab see merereis umbes kuuaega, aga iguaanidel läks ilmselt kauem aega.
Ei ole teada ühtegi teist maismaaselgroogset, kes nii pika merereisi teinud oleks.
Fidžil ja naabersaarel Tongal elab tänapäeval nelja liiki iguaane. Kõik nad on ohustatud, sest nende elupaigad hävivad, neid ründavad saartel sisse seadnud rotid ning neid püüavad loomakaubitsejad.
