Teadusekspeditsioon Hiinas ehitatud batüskaafiga Fendouzhe tõi kaasa rohkesti mikroobide geenimaterjali, mille põhjal tuvastatud liikidest on tervelt 89,4 protsenti teadusele täiesti uuded.

Kõik kuuest kilomeetrist sügavamale jäävad mereökosüsteemid on veel tänase päevani teaduse jaoks peaaegu täiesti tundmatud paigad. Mariaani süviku suurimaks sügavuseks on mõõdetud peaaegu 11 kilomeetrit.

Kõrge rõhk, madal temperatuur ning ülim toitainete nappus võiksid nii suures sügavuses igasuguse elu pealtnäha võimatuks teha.

Ka varasematel ekspeditsioonidel kogutud andmete põhjal on arvatud, et ka mikroobide eluvõimalused on seal suhteliselt piiratud, aga kindlaks teadmiseks vaja minevaid piisavalt põhjalikke andmeid on olnud raske hankida.

Nüüd on aga tehnika arenenud ning kolmeliikmelist meeskonda mahutav batüskaaf Fendouzhe suudab süvameres toimetada kuus tundi järjest ja tuua sealt üles 220 kilogrammi proovimaterjali.

Xiang Xiao Shanghai Jiao Tongi Ülikoolist ja tema kolleegid tegid mullusel ekspeditsioonil Mariaani süvikusse ja muudesse selle lähistesse süvapaikadesse 33 sukeldumist ning tõid pinnale 1648 setteproovi.

Metagenoomilisel analüüsil saadi sealt kätte 92 miljonit DNA aluspaari ning nende põhjal tehti kindlaks 7564 mikroobiliiki. Liikide seas valitses suur mitmekesisus ning ilmnes ka eelmainitud erakordselt mastaapne uudsuse moment.

Suurematest olenditest kirjutavad Xiao ja kaasautorid ajakirjas Cell ka ühest kirpvähilisest ehk amfipoodist ja ühest kulleskalalasest, keda samuti kohati ülisuurtel sügavustel.

Pildil on batüskaaf Fendouzhe emalaeva pardal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.