Supervulkaani purske järgne üleilmne jahenemine oli arvatust üürikesem
See oli ligi 80 000 aastat tagasi, kui Kesk-Ameerikas, praeguse Guatemala aladel purskas supervulkaan.
Hiigelpurse, mida tänapäeval tuntakse Los Chocoyose purske nime all, jahendas märgatavalt maakera kliimat.
Rahvusvaheline teadlasrühm, mis hõlmab nii biolooge, hüdrolooge, keemikuid kui ka füüsikuid, väidab ajakirjas Communications Earth & Environment, et jahenenemine ei olnud nii pikaajaline kui seni arvatud.
Helen Innes Šotimaalt Saint Andrewsi Ülikoolist ja tema kolleegid uurisid Gröönimaalt ja Antarktikast kogutud jääproove ning vaatasid, kui palju on purske ajal külmunud jääkihtides vulkaanipurskest atmosfääri paiskunud materjali, mis varjas päikesevalgust.
Seni on arvatud, et Los Chocoyose purskest jõudis kõrgetesse atmosfäärikihtidesse sedavõrd palju vulkaanilist tuhka, et algas jääaeg.
Innes ja ta kaaslased selgitasid välja ka purske toimumise aja, mis oli seni üsna umbmäärane. Nende sõnul leidis purse aset umbes 79 500 aastat tagasi. Just sel ajal hakkas vulkaanilist tuhka suuremas koguses värskele jääpinnale sadenema.
Teadlased tõdevad, et purse oli katastroofiline, vulkaanituhk atmosfääris tõi kaasa üleilmset jahenemist ja hämardumist.
Kuid teisalt selgines atmosfäär tuhast märkimisväärselt kiiresti, ainult mõnekümne aastaga. See aeg oli liiga lühike, et jääaeg oleks saanud tekkida.
Selline tulemus annab lootust, et ka tulevased erakordselt suured vulkaanipursked ei jahuta maakera väga pikaks ajaks ega too kaasa jääaega.
Uuringu teinud teadlasrühm kavatseb analüüsida ka teiste kunagiste supervulkaanipursete kliimamõju, et saada aimu, mis toimub selliste sündmuste järel maailmas.
