Millest need erinevused tulevad, ei ole teada. Mõnest uuringust on ilmnenud, justkui jääks unenäod paremini meelde naistel, noorematel inimestel ja neil, kellele meeldib päevasel ajal fantaasiarikkalt unistada. Teistest uuringutest ei ole need seosed tuge leidnud.

Veel nõrgemini on edukat unemeenutust õnnestunud seostada isiksuseomaduste või vaimsete võimetega. Hiljutise pandeemia ajal äratasid tähelepanu teated, et paljudel inimestel on öised unenäod hakanud hommikuni paremini meeles püsima.

Sellise olukorra taustal on rühm Itaalia teadlasi püüdnud suuremat selgust saada, millistest teguritest sõltub une meeldejäämine.

Valentina Elce ja ta kolleegid teadusasutusest Scuola IMT Alti Studi Lucca hõlmasid uuringusse üle kahesaja inimese vanuses 18 kuni 70 aastat.

Teadlased mõõtsid 15 ööpäeva jooksul kehal kantavate seadmete abil nende inimeste uneandmeid ning palusid neil kohe hommikul ärgates helisalvestisse sisse rääkida, kas neil on uni meeles, ja kui on, siis mis seal juhtus.

Selgus, et inimeseti oli unemeenutusvõime väga erinev ning õnnestus leida ka mitu soodustavat tegurit.

Palju paremini meenusid unenäod neil, kelle suhtumine unenägemisse oli positiivne ning kes meeleldi ka päevasel ajal mõtetel vabalt uidata lasid.

Parem meeldejätt oli ka noortel. Vanematel inimestel esines aga noortega võrreldes rohkem juhtumeid, kus nad küll mäletasid, et olid mingit unenägu näinud, aga unenäo sisu ei tulnud meelde.

Mõju paistsid avaldavat ka aastaajad: kevadel jäid unenäod paremini meelde kui talvel.

Tulemused avaldati ajakirjas Communications Psychology.