Roomajate, lindude ja imetajate aju on keerukaks saanud ise radu
Aju on tähtis ja keerukas elund, eriti imetajatel, lindudel ja roomajatel. Nüüd selgub, et ehkki imetajate, lindude ja roomajate ajus esineb rohkesti ehituslikke ja talitluslikke sarnasusi, on suur osa aju keerukusest välja kujunenud neil kolmel loomarühmal üksteisest üsna sõltumatult.
Selgroogsete loomade kolmel silmapaistval klassil, roomajatel, lindudel ja imetajatel, on suures pildis vaadatuna päris lähedased ühiseid esivanemaid.
Aju areneb neil looteeas üsna ühtemoodi ning ka ajurakud on neil üsna ühesugused. Kuid evolutsioonilised teekonnad, mida mööda need kolm loomarühma on ühesuguse ajukeerukuseni jõudnud, on kahe värske teadusuuringu järgi kulgenud rööbiti.
Eneritz Rueda-Alaña Hispaaniast Leioast Baskimaa Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid võrdlevalt ajuosa, mis katab suuraju pinna ning mida nimetatakse mantliks.
Imetajate aju suursaavutus suurajukoor on just mantli osa. Roomajatel ja lindudel on mantlis omad struktuurid, mis täidavad omal moel samalaadseid ülesandeid.
Rueda-Alaña ja ta kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et need närvirakud, millest moodustuvad ühesuguseid olulisi ajufunktsioone täitvad närvirajad, tekivad kolmel loomaklassil embrüonaalses arengus eri kohtades ja eri ajajärgus.
Uuringus selgus, et nende rakkude teket kujundavad roomajatel, lindudel ja imetajatel ka erisugused geenid. Nii tulebki arvata, et evolutsioon on need ajustruktuurid leiutanud kolmel eri korral.
Bastienne Zaremba Saksamaalt Heidelbergi Ülikoolist ja tema kolleegid uurisid ning kaardistasid neid geenide ja närvirakkude seoseid bioinformaatika meetoditega veelgi üksikasjalikumalt. Nad avaldasid oma tulemused ajakirjas Science.
Põnev on see, et loodus on leidnud nii mitu nii erisugust võimalust luua keerukalt toimivat aju. Muu hulgas võiks see suurendada lootust, et keeruka närvitalitlusega olendid, vahest isegi mõistusega, on tekkinud ka teistel planeetidel.
