Aastaid tagasi kutsuti inimesi, kes said arvutamise eest palka, kompuutriteks. Sarnaselt õmblusettevõttele, kus terve saal oli ridade kaupa täidetud õmblusmasinate taga toimetavate töövõtjatega, oli kompuutrite laual õmblusmasina asemel arvutuslaud, lükati või mehhaaniline, vändaga arvutusmasin, virn pabereid ning pliiats ja kustukumm. Sahtlis olid varupliiatsid ja pliiatsiteritaja.

Sellel ajal eksisteeris ka liftioperaatori amet. Lifti opereerimine oli piisavalt keeruline ning vead olid potentsiaalselt ohtlikud. Uste avamine-sulgemine, korruste valik ning mootorite juhtimine oli kliendile liiga suur väljakutse. Üheltki liftikasutajalt ei eeldatud, et ta teab isegi kõige lihtsamat lifti töö põhimõtet.

Kuni liftioperaatorite töö võttis üle lihtne nupuvajutus, jäi tehnoloogia arengu tõttu lifti toimimise keerukus enamusele mõistatuseks. Viimased liftioperaatorid kadusid tööturult eelmise sajandi esimese poole lõpuks. Mõnes hotellis hoiti neid märgina luksusest.

On luksus kulutada raha kaupadele või teenustele, mis ületavad pelka kasulikkust. Inimese evolutsiooni kasina kasvukeskkonna taustal arvatakse, et luksususe vajadus rajaneb igavesel materiaalsel soovil, et leida autentse elumõtte vahelisele pingele ning vajadusele enda tähendus. Seda püüab ta saavutada tunnustuse, kuuluvuse ja erinäoliste transtsendentsete kogemuste abil. See, kas luksus täidab sügavamaid inimlikke vajadusi või loob lihtsalt sümboolseid illusioone, sõltub individuaalsest ja kultuurilisest kontekstist.

Matemaatikaülesandeid lahendavad inimkompuutrid kaotasid töö natukene hiljem. Neile andsid tööd riiklikud ametid, pangad, teadusasutused ja suured ettevõtted, kuni elektrooniliste kalkulaatorite ning hiljem lauaarvutite saabudes, siirdus arvutamine seni kompuutritele tööülesandeid andnud ametnike enda tööks. Nemad said tööd juurde, aga samas muutus ka amet väärtuslikumaks, st arvutioskustega töötaja palk tõusis.

Asutused ei demonstreerinud edu luksulike inimkompuutritega, vaid ostsid pigem fuajeesse mõne uhke maali. Sellest hoolimata peetakse vajalikuks, et kõik oskaks arvutada ilma arvutusmasinata. Lifti sisemise elu teadmist ei peeta endiselt vajalikuks. Pole vaja liiga palju fantaasiat, nägemaks vaimusilmas tuhandeid kooliõpilasi lootmas, et kunagi saabub aeg, kui ei pea matemaatikat õppima. Erinevus tuleb sellest, mida esindab kumbki oskuste kogum. Lifti käitamine oli mehaaniline ülesanne ning seega on see inimesele ebaoluline oskus.

Samas ulatub käsitsi arvutamine tavapärasest elukorraldusest kaugemale, olles põimunud matemaatika, aga ka loogika ja probleemide kontseptuaalse lahendamise mõistmisega. Isegi kui tehisaru võimekus ületab juba enamiku inimeste matemaatikaoskust, leidub endiselt põhjuseid, miks on matemaatika põhitõdede õppimine mõjus mõistmisaparaadile, ka põhitõdede teadmine endiselt kasulik.

Sellel nädalal algab Pariisis üleilmne tehisintellekti tippkohtumine. Et vältida sündmust lahjendavat viga, ei tohi Pariisi kogunemist segi ajada lühikese ajaga tärganud umbes poole tosina "TI-tippkogunemise" nime sisaldava sündmusega. Ühendkuningriigi valitsus kutsus kahe aasta eest kokku esimese riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel korraldatud tippkohtumise. Pelgalt see fakt peaks küsima panema, mida riigijuhid teavad ning mis motiveerib neid juba teist korda TI pärast kokku saama?

Pariisi kogunevad lisaks riigipeadele ja valitsusjuhtidele ka suurte rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, olulisemate ettevõtete tegevjuhid, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad ning kodanikuühiskonna huvide spektrit esindavad liikmed. Teiste seas teeb ettekande ka Eesti vabariigi president Alar Karis.

Eelmine kord oli kokkusaamise punaseks jooneks kiiresti arenenud TI-ga seonduvad riskid. Väljakutse on vahepeal vaid suurenenud. TI võimekus kasvab, aga selle haldamise või kontrolli võimekus mitte. Järelikult polnud vahepealse aja tegudel suurt mõju.

Seekordne tippkohtumine eeldab varasemast rohkem riigijuhtide kohalolu. Osaliselt tänu Deep Seeki fenomenile. Sellega annab ta märku, et selles tegevussfääris on võim eraettevõtetel, keda ajendab kiirustama majanduslik konkurents mitte parim turvalisus.

USA uus administratsioon tühistas oma TI-arendajatele kehtinud ohutusreeglid. Deep Seek andis märku Hiina võimekusest ja ambitsioonidest. Laenates Geoffrey Moore'i tehnoloogia turgu kirjeldava raamatu "Gorilla mäng" allegooriat, moodustab ülejäänud maailm väiksemate ahvide karja. Neid kutsuti pooli valima tippkohtumise eel kõlanud sõnavõttudes.

Seda mõtet väljendas näiteks OpenAI juht Sam Altman, kes kasutas siin juba toodud näidet kalkulaatoriga inimesest. Tema sai tänu kalkulaatorile võimeid juurde. Nüüd peaks korduma sama TI-ga. Kardetavalt pole see võrdlus kohane juba pelgalt seetõttu, sest taskukalkulaator ei toonud kokku riigijuhte ega räägitud maailma valitsuse vastasseisust. Pariisis peaks ilmnema, kes keda rohkem kuulatakse, kas TI-arendajad või riigipäid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".