Briti ja Jaapani teadlased on nüüd põhjalikult läbi töötanud 25 aasta jagu videomaterjali Guineas Bossou küngastel elutsevate šimpansite kohta, pöörates tähelepanu sellele, kui hästi said need loomad hakkama õlipalmi seemnekestade purustamisega.

Selgus, nagu nad ka ajakirjas Nature Human Behaviour kirjutavad, et mõnedel isenditel tuli kestapurustus palju paremini välja kui teistel.

Sophie Berdugo Oxfordi Ülikoolist ja ta kolleegid sedastavad, et erinevate isendite erineval tasemel oskused loovad nende vahel ebavõrdsuse kaloririkaste ja toiduainetihedate õlipalmiseemnete kättesaadavuses, mis mõjutab otseselt ka seda, kust ja kui palju keegi neist toiduenergiat saab.

Aastatel 1992 kuni 2017 üles võetud videois täheldasid teadlased 3882 õlipalmi seemnekesta purustamise üritust, mille panid toime 21 šimpansiisendit vanuses kuus aastat ja rohkem.

Purustamiseks asetasid šimpansid õlipalmivilja tuuma ühele kivile ja tagusid seda siis teise kiviga. Seejuures oli tähtis valida õige suuruse ja kujuga kivid, paigutada viljatuum esimesele kivile purunemist soodustavasse asendisse ja anda teise kiviga õiget löögitehnikat kasutades otsustav hoop.

Teadlased märkisid iga ürituse juures üles, kui kaua see kestis, mitu hoopi anti ja kas purustamine läks korda või pidi šimpans minema uut kivi otsima.

Analüüs näitas, et mõned šimpansid olid selles teistest märksa osavamad, mõned olid aga ka erilised hädavaresed. Parimad kestapurustajad said tööga keskmiselt kaks korda kiiremini hakkama kui halvimad.

Teadlased märkasid ka, et vanuse kasvades ahvide kestapurustusoskused tihtilugu paranesid. Emaste ja isaste vahel süsteemset osavuse-erinevust ei täheldatud.

Teadlased tõdevad järelduseks, et ka ühe ja sama šimpansirühma liikmete seas võib esineda nii nutikuses kui ka käpaosavuses omajagu mitmekesisust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.