Iidsed asteroidilöögid ei kõigutanud kliimat
Umbes 35,6 miljonit aastat tagasi tabas maakera üksteise järel kaks suurt asteroidi. Nüüd said teadlased teada, et neist suurtest löökidest hoolimata, ei tekkinud maakera kliimasse püsivaid muutusi.
Mõlemad asteroidid olid mitmekilomeetrise läbimõõduga, nende langemiste vahele jäi ainult 25 tuhat aastat.
Ühest neist on järele jäänud saja kilomeetrise läbimõõduga Popigai kraater Põhja-Siberis Krasnojarski krai ja Jakuutia piiril, teisest kuni 85 kilomeetrise läbimõõduga kraater Põhja-Ameerikas Virginia osariigi rannikul ja rannavetes, peamiselt Chesapeake'i lahes.
Suuruse poolest on need neljas ja viies teadaolev asteroidikraater Maal.
Bridget Wade ja Natalie Cheng Inglismaalt University College Londonist kirjutavad ajakirjas Communications Earth & Environment, et mingeid märke püsivamast kliimamuutusest 150 000 aasta jooksul pärast neid kahte sündmust täheldada ei ole.
Wade ja Cheng jõudsid sellele järeldusele, kui uurisid sel ajajärgul merevees hõljunud ja mere põhjas elanud mikroskoopiliste olendite foraminifeeride kodades sisaldunud keemiliste elementide isotoope. Isotoopide järgi saab aimata, kui soe sel ajal merevesi oli.
Autorite sõnul on kliima püsimuutuse puudumine tähelepanuväärne. Varem tehtud vähem täpsete uuringute järgi oleks oodata võinud kas jahenemist või soojenemist, kuid ei juhtunud kumbagi.
Lühemaajalisi, kümnete või sadade aastate pikkusi, kõikumisi võis olla, aga nii detailseid muutusi praegune uuring ei seleta. Tõenäoline siiski on, et vallandusid tsunamid, puhkesid suured metsatulekahjud ja paiskusid õhku tolmupilved, mis varjasid päikesevalgust.
On andmeid, et umbes samal ajal kui need kaks suurt asteroidi Maale langesid, langes siia ka vähemalt kolm mõnevõrra väiksemat asteroidi. Arvatavasti oli mingi häiritus Päikesesüsteemi asteroidivöös need taevakehad oma seniseilt orbiitidelt kõrvale kallutanud.
