Hiina Põllumajandusteaduste Akadeemia Shenzheni põllumajandusgenoomika instituudi teadlased nentisid ajakirjas Nature, et tomatikasvatusel tuli teha paratamatult kompromisse. Tarneahelate pikenedes eelistasid põllumehed paremini säilivaid vilju andvaid taimi. Tugevama maitsega seotud geenivariante ei üritatud sihilikult välja aretada, kuid sellele ei pööratud ka erilist tähelepanu. See tekitab aga praegu tarbijates meelehärmi.

Värskelt ilmunud töös teatas teadlasrühm eesotsas Sanwen Huangiga, et nad tuvastasid looduslikke ja põllumeeste kasvatatavaid sorte võrreldes kaks vilja suhkrusisaldusega geeni. Nende magususama viljalihaga seotud variandid on metsikute tomatite seas laialt levinud, kuid on tänapäeval kasvatavatest sortidest suuresti kadunud.

Edasised uuringud näitasid, et nn kodutomatite geenivariandid võimaldavad toota ensüümi, mis võimaldab rakul hävitada teist, suhkrut tootvat valku. Looduslikes tomatites leiduvate geenide variandid pärssisid aga selle ensüümi tootmist, mistõttu olidki nende viljad lõppkokkuvõttes magusamad.

Viimaks kasutasid Huang kolleegidega täppis-geenimuutmistehnikat Crispr/Cas9, mis on oma mõjult võrreldav tekstitöötlusprogrammide tööriistaga lõika-ja-kleebi. See võimaldas teha kodutomatite DNA-s piisavalt täpseid muudatusi, et pärssida suhkrut hävitava ensüümi tootmist. Selle tulemusel oli muudetud genoomiga tomatite viljade suhkrusisaldus 30 protsenti suurem kui muutmata taimede omadel.

Töörühma jaoks mõneti ootamatult oli muudetud taimede viljade kaal ja saagikus võrreldav praegu kasvatatavate tomatitega. Kuigi geenmuundatud tomatitel oli vähem seemneid ja need olid kergemad, idanesid need sama hästi. Teadlaste sõnul viitab töö sellele, et tähelepanu püüdnud kaks geeni pidurdavad suhkrute tootmist vilja valmimise ajal ilmselt selleks, et seemnetel oleks arenguks küllaldaselt energiat.

Huangi hinnangul võivad jõuda uued tomatid supermarketitesse kõige varem kolme kuni viie aasta jooksul. Ta märkis, et Jaapanis on juba saadaval teisi geenmuundatud tomateid. Lääneriikides elavate inimeste toidulauale ei pruugi need jõuda nii pea.

Näiteks Euroopa Liidus on geneetiliselt muundatud organismidest (GMO-dest) valmistatud toidu müümine lubatud, kuid see on rangelt reguleeritud. Enne GMO-dest toidu turule lubamist peab see läbima põhjaliku ohutushindamise Euroopa Toiduohutusametis (EFSA). Lisaks EFSA heakskiidule on vaja ka Euroopa Liidu liikmesriikide nõusolekut. Euroopa Liidus enda territooriumil on lubatud praegu kasvatada aga vaid ühte GMO-taime: maisisorti MON 810, mis on vastupidav teatud kahjurite suhtes.