Nii väidavad teadlased, kes on uurinud senisest täpsemini Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal asuvat merepõhjalohku.

Nad on kindlad, et see kaks aastat tagasi avastatud üheksa kilomeetrise läbimõõduga struktuur, mis on nimeks saanud Nadiri kraater, kujutab endast meteoorkehakraatrit.

Kraatri esmaavastaja Uisdean Nicholson, Šotimaalt Edinburghist Heriot-Watti Ülikoolist, on nüüd koos kolleegidega analüüsinud seismiliste lainete alusel kokku pandud kolmemõõtmelisi üksikasjalikke kujutisi.

Nad kirjutavad ajakirjas Communications Earth & Environment, et asteroidi langedes levis üle Atlandi ookeani tõenäoliselt enam kui 800 meetri kõrgune hiidlaine.

Asteroid saabus sündmuspaika kirde suunast, arvatavasti umbes 20 kuni 40 kraadise langemisnurga all, kiirusega 20 kilomeetrit sekundis ehk 72 000 kilomeetrit tunnis.

Asteroidi läbimõõt on teadlaste hinnangul umbes 450 kuni 500 meetrit. Seda on umbes sama palju kui asteroid Bennul, mida praegu peetakse kõige ohtlikumaks maalähedaseks asteroidiks.

Nicholson ja ta kaaslased ei oska täpselt arvata, kas Nadiri kraatri loonud asteroid langes varem või hiljem kui see veel suurem asteroid, mis tekitas Mehhikosse maa ja mere piirile 180 kilomeetrise läbimõõduga Chicxulubi kraatri.

Mis põhjusel langes Maale nii väikese vahega kaks suurt asteroidi, ei ole teada. Aga vastus küsimusele, kas Aafrika lähedale langenud asteroidil võis olla ka oma osa sauruste hukus, on selge: võib-olla.

Uuringu autorid väidavad, et Nadiri kraatri kohta kogutud värsked seismilised andmed annavad selle ehitusest parema pildi kui ühegi teise merealuse meteooriidikraatri kohta seni saadud.

Merealuseid meteoriidikraatreid on kogu maailmas teada ainult paarikümne ringis, nende seas Eesti vetes asuv või umbes üheksa kilomeetrise läbimõõduga, kuid Nadiri kraatrist veel mitusada miljonit aastat vanem, Neugrundi kraater.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.