Saksa teadlased on aju oimusagara keskosast üles leidnud arvule null reageerivad üksikud närvirakud. Seejuures on need täiesti teised rakud kui need, mis reageerivad tühjuse või eimiski mõistele.

Florian Mormann ja Andreas Nieder Bonni Ülikoolist ja nende kaastöötajad pistsid neurokirurgia patsientidele oimusagarasse juuspeened elektroodid ja näitasid neile siis kas araabia numbreid nullist üheksani või täppe, mille arv ulatus samuti nullist üheksani.

Nii tuvastasidki teadlased muu hulgas väikese hulga neuroneid, mis reageerisid araabia numbrile null, ja hoopis teise väikese hulga neuroneid, mis reageerisid täppide puudumisele seal, kus muidu täppe näha võis.

Mõlemal puhul võis huvitaval kombel täheldada ka nii-öelda lähedusnähtust, kus needsamad neuronid reageerisid nõrgemalt ka arvule üks või ühele täpile.

Nüüd kirjutavad Mormann, Nieder ja kaasautorid ajakirjas Current Biology, et närvirakkude tasemel kodeerib aju arvu null eeskätt samasuguse arvuna arvteljel nagu teisigi arve, mitte niivõrd aga külgnevana tühjuse või olematuse kategooriaga.

Samas tunduvad arv null ja täppide puudumine olevat ajju kodeeritud ikkagi natuke teisel moel kui muud arvud ja mitmesugused hulgad olemasolevaid täppe. See võib seletada, miks nulli arvulisust või tühja hulga mõistet on inimestel üldiselt natuke raskem hoomata kui muid arve või hulki.

Inimkond on arvu null mõisteni teadlikult jõudnud võrdlemisi hiliselt ja läbi raskuste. Ka väikesed lapsed ei taipa nulli tähendust mõnikord veel kuni umbes kuue aasta vanuseni.

Matemaatikud on juba paar tuhat aastat rääkinud, et null on igati arvestatav arv küll, ja isegi täisarv, aga ikkagi eriline täisarv. Nüüd siis on nad sellele arusaamale toetust saanud ka neuroteadlastelt.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.