Arvutustest järeldub, et asteroid, mis Ganymedest sel iidsel ajal tabas, oli umbes 20 korda suurem kui see, mis nüüd suhteliselt hiljuti, 66 miljonit aastat tagasi tegi Maa peal lõpu sauruste ajastule.

Ganymedes on Päikesesüsteemi suurim planeedikaaslane, suurem isegi planeet Merkuurist. Ta sisemuses loksuvad vedelvee mered; nagu Maa Kuugi, on ta oma planeedi Jupiteri poole püsivalt ühe ja sama palgega.

Ganymedese pind on kaetud suurte vagude süsteemiga. Vaod paiknevad kontsentriliste ringjoontena ümber ühe kindla koha. Teadlaste arvates on see kindel koht saanud kunagi võimsa kosmilise tabamuse osaliseks.

Uurides nappi andmestikku, mis Ganymedese kohta seni kogutud, taipas Kobe Ülikoolis töötav Hirata, et löögikoht asub üsna täpselt sel meridiaanil, mis jääb Jupiteril asuva teoreetilise vaatleja seisukohalt Ganymedese tagakülje keskele.

Tõmmates paralleele kääbusplaneet Pluutot kunagi tabanud asteroidilöögi kohta teada olevaga, arvutas Hirata välja, et Ganymedest tabanud asteroidi läbimõõt oli tõenäoliselt umbes 300 kilomeetrit, algse kraatri läbimõõt oli aga 1400 kuni 1600 kilomeetrit.

Ta kirjutab ajakirjas Scientific Reports, et ainult nii võimsate näitajatega löök suutnuks Ganymedese massi niimoodi ümber jaotada, et ta põhja- ja lõunapoolus muutsid asukohta. Pöörlemistelg, kui kujuteldav joon ise, jäi seejuures oma kohale, kuid taevakeha aineline osa nii-öelda kaldus ja pöörlemistelje otsad sattusid uude geograafilisse piirkonda.

Hirata loodab, et kui kavandatavatel lähivaatlustel Ganymedese kohta uusi andmeid saadakse, selgub ka lähemalt, kuidas võib ammune asteroidilöök olla taevakeha sisemisi arenguid mõjutanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.