Majapidamistööde panuse ja vastutuse jaotus meeste ja naiste vahel on ajalooliselt olnud üks ühiskonna stabiilsuse aluseid. Rollide jaotus tulenes bioloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest teguritest. Mehi peeti eeskätt toitjateks, kes tegid tööd, mis nõudis füüsilist jõudu või tundide kaupa kodust eemal olemist. Naised vastutasid seevastu omakorda majapidamise ja laste kasvatamise eest. Taoline asjade korraldus polnud kusagile otseselt kivisse raiutud ja rajanes praktilisusel, aga teenis ka ühiskonna sujuvaks toimimiseks vajaliku stabiilsuse huve.

Kogukonna toimimine eeldas liikmete vahel selgete rollide, vastutuse ja ootuste olemasolu. Paljudes ühiskondades olid need rollid ka ellujäämiseks hädavajalikud. Mehe roll varustajana ja kodu kaitsel, tagas pere materiaalsete vajaduste rahuldamise. Naise roll kodu majandamisel ja laste kasvatamisel, hoidis aga pere heaolu ja järjepidevust. Selgem kohustuste jaotus võimaldas nii meestel kui ka naistel panustada majapidamisse ja selle kaudu toetada kogukonna kui terviku toimimist.

Taoline jaotus tugevdas sotsiaalseid norme ja kultuuriväärtusi, aidates luua kogukonnas kõigile hoomatavat korrapära ning ennustatavust. Pered toimisid ühiskonna põhiüksusena. Stabiilsus nendes üksustes aitas kaasa kogukonna ja rahva üldisele koostööle.

Pole võimatu, et selle kirjelduse peale tärkab paljudes pahameel. Mõnedele ei meeldi, et nii enam pole, samas kui teistele ei meeldi, et kunagi oli nii. Ajad muutuvadki. Oli vist Sokrates see, kes ennustas edulugudele lõppu, sest lõpuks jõutakse samal rajal jätkates äärmusesse. Pealegi ei võimalda muutuv maailm sama mudeliga jätkamist.

Kirjeldatud tööjaotust ja elukorraldust hoidvaks jõuks oli laste arv ja laste kasvatamine kuni iseseisvuseni. 1960. aastate lõpul võeti kasutusele rasestumise naise valikuks muutnud sünteetilisi hormoone sisaldav tablett. Sealt edasi sai hoo sisse mehe ja naise rollide märkimisväärne ümberkujunemine, mille tulemusel lisandus tööturule palju naisi.

Sellele vaatamata ja ajastust sõltumata, vajavad ka koos elavad inimesed kodu toimimiseks tööjõu ning vastutuse tasakaalustatud jaotuse põhimõtteid, mis siis omakorda aitavad kaasa ühiskonna stabiilsusele. Viimase kahe-kolme põlvkonna jooksul toimunud muutuste tulemusel, keskendutakse mainitud rollide õiglasemale jaotusele. See omakorda peegeldab muutusi ühiskondlikes väärtushinnangutes.

Ent ka ühiskond kujutab omamoodi peremudelit, mille liikmete vahel jagatakse töökohustused ja vastutus. Vähenenud on jaotuse toetumine inimeste soole. Seda asendab eeldus, et nii mehed kui ka naised on võrdselt võimelised panustama tööelu kõikidesse väljakutsetesse. Bioloogiliste võimete erinevuse põhjal töö jaotuse taandumist põhjustas kehalist tööd asendav tehnoloogia areng.

Tööturul osalejad on püüdnud rohkem või vähem alateadlikult tehnoloogilise innovatsiooni abil vähendada oma töist koormust soost sõltumata. Kalli inimtöö vähenemine langetab kaupade ja teenuste hindu ehk aset leiab deflatsioon. Esialgu paistab see millegi heana.

Toodangu madal hind aga sööb kasumeid, suurendab vaimse töö koormust ja seab ettevõtted üha valusama konkurentsi tingimustesse. See omakorda sunnib vähendama kulutusi ja investeeringuid, sealhulgas tööjõule, muutes pea paratamatuks inimeste asendamise suurema tootlikkusega masinatega.

Protsess kulgeb märkamatult, kui töötajate lahkudes uusi inimesi juurde ei palgata. Vähemalt teoreetiliselt ei pruugi seetõttu mõne aasta pärast jätkuda inimestele tööd ettevõtlussektorites, mis on kasutanud seni sagedamini nooremat s.o väiksema kogemusega tööjõudu. See omakorda tähendab langevat ostujõudu. Hoolimata kaupade näilisest odavnemisest, on inimeste ostujõud olnud langustrendis umbes pool sajandit.

Kirjeldatud arengu jätku mõttes, väärib tähelepanu ekraanidelt tuttav madalama keskklassi luuser Homer Simpson. Homeril on oma maja, kodu eest hoolitsev naine ja kolm last ning saab käia koos perega mitu korda aastas puhkusel. Need kolm asja – kodu, pere ja vaba aeg – käivad paljudele praeguse ülemise keskklassi liikmetele üle jõu. Kui elukorraldus saavutab taseme, milles on põhjust kadestada Homer Simpsonit, tasub võtta aega mõtlemiseks. Alanud õppeaasta on selleks õige aeg.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".