Ida-Soome Ülikooli ja Kuopio Ülikoolihaigla sekkumisuuring hõlmas enam kui 600 üle 50-aastast meest. Töö tarbeks hindas töörühm eesotsas Maria Anneli Lankineniga esmalt diabeediga seostatud 76 geenivariandi põhjal, kui suur on nende geneetiline risk teist tüüpi diabeeti haigestumiseks. Ligikaudu pooltel meestel oli risk kõrge ja teistel madalapoolne. Samuti tegid teadlased neile glükoostitaluvuse testi ja panid proovile nende füüsilise suutlikkuse.

Elustiili muutmise mõju hindamiseks rääkisid teadlased meestele esmalt, kui tähtis on tervislik toidusedel ja piisav füüsiline aktiivsus. Järgnenud kolme aasta vältel nõustasid neist igaühte kliinilised toitumisspetsialistid ja ühtlasi koostas töörühm ka neile eraldi treeningkava. Muu hulgas said nad toidust rohkem kiudaineid, tervislikumaid rasvu ning sõid rohkem köögi- ja puuvilju ning marju.

Sekkumise lõpus oli kõrge geneetilise riskiga meestest haigestunud teist tüüpi diabeeti kuue protsendi võrra vähem mehi kui sarnaselt kõrge riskiga kontrollrühmas, kellele ei antud mingeid juhiseid.

Madalama geeniriskiga meeste puhul ei näinud töörühm haigestumise sageduses mingit erinevust. Samas langes teadlaste juhiseid järginud meeste kehakaal ja ka nende glükoositaluvus näitas paranemismärke. Samuti oli nende vananemisest tingitud veresuhkru tõus väiksem.

Kokkuvõtlikult viitab see Lankineni sõnul, et tervislikum elustiil aitab kaasasündinud riske tasakaalustada, isegi kui sellega algust teha elu teisel poolel. Töörühma sõnul tuleb siiski veel veenduda, kas sekkumise mõju on sama suur ka teistsugust päritolu ja suuremates inimrühmades.

Samas viitasid näiteks hiljutise Inglismaal tehtud ja aasta kestva sekkumisprogrammi tulemused, et toidusedeli põhjaliku muutmisega saab umbes iga kolmanda teist tüüpi diabeeti haigestunud inimese haigust muuta sedavõrd palju leebemaks, et ta ei pea enam ravimeid võtma.

Soome teadlaste uuring ilmus ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism.