Koopani viiv 100 meetri laiune süvend oli jäänud astronoomidele silma juba varem. Varasemad satelliidipildid näitasid, et Vaikuse merena (Mare Tranquillitatis) tuntud piirkonnas laiutava augu põhi oli kaetud kuni kümnemeetrise läbimõõduga kividega.

Samas polnud selge, kas Apollo 11 kuumissiooni maandumispaiga lähistel asuv süvendi näol oli tegu lihtsalt sissevarisenud laavatunneliga või kujutas see sissepääsu mõnda sügaval kaaslase pinnal asuvasse laavatunnelisse.

Itaalia teadlased eesotsas Lorenzo Bruzzonega Trento Ülikoolist leiavad nüüd LRO radariandmete ja arvutisimulatsioonide põhjal, et süvendi põhjas laiub tõepoolest mõõtmetelt 14 tenniseväljakuga võrreldav koobas. Kunagise laavatunneli osa on analüüsi põhjal 45 meetrit lai ja 30–80 meetrit pikk.

Töörühm loodab, et taolistes sügavates koobastes leiduvad kivikamakad aitavad paremini mõista Kuu tekkelugu ja kaaslase vulkaanilist ajalugu. Samuti võib olla sinna kuhjunud veejääd, mida saaks kasutada pikemaajalisteks kuumissioonideks.

Samuti spekuleeris Bruzzone kolleegidega, et koopad hõlbustaks kuubaaside rajamist. Erinevalt kaaslase pinnast kaitseks paksud koopalaed astronaute energeetiliste kosmiliste kiirte, ulatuslike temperatuurikõikumiste ja mikrometeoriitide eest. Samas on astronoomid täheldanud aastakümnete vältel kuuvärinaid, misläbi poleks tunnelid nende lagesid täiendavalt tugevdamata siiski täiesti ohutud peatuspaigad.

Kokku on leitud Kuult vähemalt nüüd avastatud koopa sissepääsule sarnanevat 200 süvendit. Neist paljud asuvad tardunud laavatasandikel, mille all võib leiduda samuti laavatunneleid.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Astronomy.