Mõned eriti erakordselt nobedad pulsarid saadavad meile ülilühidaid välgatusi vaid mõne millisekundilise vahega. Need on millisekundpulsarid.

Nüüd on Hollandi ja muude maade teadlased täpsemalt välja selgitanud Maale kõige lähema millisekundpulsari mõõtmed.

Devarshi Choudhury Amsterdami Ülikoolist ja ta kolleegid annavad teada, et meist umbes 510 valgusaasta kaugusel asuva, lõunataevas Maalija tähtkujus paistva millisekundpulsari PSR J0437-4715 läbimõõt on 22 kilomeetrit ja 800 meetrit.

Seda on tõesti tähelepanuväärselt vähevõitu, kui arvestada, et samas uuringus saadi selle taevakeha massiks umbes 1,4 Päikese massi. Mõelgem: pulsarikera mahuks enam-vähem täpselt Märjamaa ja Rapla vahele, aga massi on tal peaaegu pooleteise Päikese jagu.

See tähendab, et ta koosneb kujuteldamatult suure tihedusega ainest. Teoreetiliselt on välja nuputatud, et pulsarid koosnevad tihedalt üksteise vastu pressitud tuumaosakestest neutronitest — ehk et tegu on siis teatavat sorti neutrontähega.

Pulsaritel on tugev magnetväli ja oma magnetpooluste piirkonnast kiirgavad nad välja elektromagnetilist kiirgust — raadiolaineid, valgust, mõned neist röntgenkiirigi.

Kiirtevihk ise on pidev, aga et pulsar pöörleb, siis pühib kiir üle ta teele jääda võiva teleskoobi ainult aeg-ajalt, tekitades vilkumisefekti.

Nüüd uuritud Maale lähim millisekundpulsar vilgub iga 5,75 millisekundi tagant. Osalt just oma läheduse tõttu on ta ka eredaim siit näha olev millisekundpulsar.

Teadlased vaatlesid teda rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal asuva röntgenteleskoobiga. Vaatlustulemusi töötles Hollandis asuv superarvuti Snellius.

Muu hulgas selgus, et pulsari magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei asetse päris täpselt diametraalselt vastakuti.

Tulemused on ilmunud võrguvaramusse arXiv ja ootavad peatset avaldamist ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.