Geeni-, kliima- ja tehnikateadmus jutustavad inimese üleilmastumise loo
Inimesed on laialt levinud teooria järgi kõik pärit Aafrikast, kust osa me esivanemaist kümnete ja kümnete tuhanete aastate eest üle ilma laiali levisid.
Kuidas aga see levik täpselt käis, kust kuhu kulges, millised asjaolud milliseid marsruute soodustasid, see on nüüd tänu uuele suurele rahvusvahelisele teadustööle veel natuke selgemaks saanud kui seni.
Frédérik Saltré Austraaliast Adelaide'ist Flindersi Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid oma analüüsi aluseks nii geeniandmeid, kliimamudeleid kui ka arheoloogiamaterjali.
Nende eripalgeliste toetuspunktide põhjal rekonstrueerisidki nad inimkonna globaalse leviku tõenäolisimad põhisuunad.
Nad kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et meie ja me kaasinimeste eellased rändasid peamiselt üle soojade ja niiskemate alade, kus eelistatult kasvas vaheldumisi nii metsi kui ka rohumaid ja voolas jõgesid.
Just niisuguseid maid mööda oli ühest küljest hõlpsam rännata, teisest küljest rohkem lootust leida toitu ja varjupaiku.
Euroopasse jõudsid inimesed eeldatavasti Lähis-Ida niinimetatud viljaka poolkuu piirkonnast Kaukaasia kaudu umbes 48 000 aastat tagasi, levides sealt edasi põhja poole, kuni Skandinaaviani välja, ja jõudes umbes 44 000 aastat tagasi ka Lääne-Euroopa maile.
Siberis määrasid rännuteid suured jõed, mida järgides jõuti läbi karmide kliimaolude umbes 35 000 aastat tagasi Beringi maasillani, mis ühendas tollal Aasiat ja Ameerikat.
Põhja-Ameerikas kulges rännutee esmalt piki Vaikse ookeani rannikut, kust hargnes umbes 13 000 aastat tagasi mööda Mackenzie jõe jäävabu kaldaid ka kontinendi sisealadele.
Lõuna-Ameerikas pakkusid rännuvõimalust Amazonase vihmametsa ääristavad niiskema kliimaga rohumaad ja suuremad jõed, mida levikusuundade aluseks võttes hõivasid esimesed asukad sealkandis uusi elupaiku umbes 15 000 aastat tagasi.
Eri teadusvaldkondade meetodite ja tulemuste lõiming ongi Saltré ja ta kaaslaste töö üks peamisi uudsusi ja tugevusi.
Geeni- ja kliimaandmed koos omaaegsete tehnikasaavutuste nagu veesõidukite ja riietuse kohta teada saaduga aitavad luua kooskõlalise ja kõikehõlmava tervikpildi inimeste üleilmse leviku loost.
