Paplipuust saab palavikurohtu
Ameerika teadlased on avastanud uue ja senisest tõhusama võimaluse, kuidas teha paplist paratsetamooli.
Paratsetamool on üks enim tarvitatud ravimeid maailmas, millega võetakse alla palavikku ja leevendatakse kergemat valu.
Tavaliselt valmistatakse seda nagu paljusid teisigi ravimiaineid naftast või muist fossiilkütuseist. Süsinikuringe ohjeldamise seisukohast oleks aga siivsam kasutada toorainena pigem biomassi.
Steven Karlen ongi koos kolleegidega Wisconsin-Madisoni Ülikoolist nüüd täiendanud ja tõhustanud meetodit, kuidas toota paratsetamooli ja muidki vajalikke saadusi paplipuidus sisalduvatest ainetest; meetodi lõi ja patenteeris sama teadlasrühm ise mõne aasta eest.
Paratsetamooli ehk atseetaminofeeni molekul koosneb benseenirõngast ja kahest väikesest funktsionaalrühmast selle küljes. Papli puidurakkude kestamaterjal ligniin sisaldab enam-vähem samasuguse struktuuriga ainet p-hüdroksübensoaati.
Ligniinis leidub terve hulk muidki aromaatseid ühendeid, mis sobiksid asendama paljusid naftatööstuse saadusi. Küsimus on suuresti selles, kuidas neid polümeersest ligniinirägastikust kätte saada.
Selgub, et p-hüdroksübensoaadi saab ligniinist eraldada siiski suhteliselt lihtsa keemilise võttega ja nagu Karlen ja kolleegid varem avastasid, on sest võimalik ka paratsetamooli toota.
Kuid kui algne tootmismeetod oli üsna ebatõhus, siis nüüd kirjutavad teadlased ajakirjas ChemSusChem, et nende uue meetodiga võib p-hüdroksübensoaadist paratsetamooliks teha tervelt 90 protsenti.
Selleks suunavad nad reaktsioonis muundamata jäänud lähteaine uuesti korduvalt reaktorisse tagasi. Teadlaste sõnul võiks saagiseprotsenti sel moel tõsta isegi 99-ni.
Nad lisavad ka, et lahustid, mida ses tootmises vaja läheb, on kõik keskkonnasõbralikud.