Noorusaja kurnav töögraafik võib rikkuda tervist vanemas eas
Tööaeg kestab tüüpiliselt üheksast viieni, kuid on ka päris palju töid, mille tegemise aeg kipub jääma sest vahemikust väljapoole. Alati ei ole see tervislik.
Ameerika teadlaste uuringust selgub, et neil inimestel, kes on nooremas eas töötanud ebatraditsioonilistel kellaaegadel, võib vanemas eas selle võrra rohkem tervisemuresid tulla.
Wen-Jui Han New Yorgi Ülikoolist võttis ette enam kui 30 aasta jooksul enam kui 7000 ameeriklase kohta kogutud andmestiku ja otsis sealt seoseid inimeste noorema täiskasvanupõlve töökohtade tööaegade ja neidsamu inimesi 50-aastasena iseloomustanud vaimse ja füüsilise tervise seisundi kohta.
Andmeist nähtus, et natuke üle 60 protsendi inimestest oli nooremapoolsena töötanud kas täielikult või peamiselt tavapärastel kellaaegadel, ligi 30 protsenti rohkesti ka ebatavapärastel aegadel ja umbes 10 protsenti ei olnud eriti tööl käinudki.
Selgus, et nooruses palju tavapärasest tööajast väljaspool töötanud inimesed muu hulgas magasid 50-aastasena kehvemini kui teised, nende uni oli lühem ja neil esines rohkem ka depressiooni sümptomeid.
Teiste uuringute järgi esineb samu hädasid umbes samal määral neil inimestel, kellel puudub keskharidus.
Han kirjutab ajakirjas Plos One, et uneaega sekkuv töögraafik põhjustab enamasti unetust, väsimust ja emotsionaalset kurnatust ka juba selle graafiku järgi töötamise ajal- See omakorda soodustab aga ebatervislike eluviiside omaksvõttu ja juurdumist veelgi. Elu jooksul võivad need tagajärjed kumuleeruda.
