Paljudest spordialadest on vahest jalgpallis kõige rohkem väljaspool mänguvälja toimetajaid, kelle arvates on just neil parima mängutaktika osas ülimad teadmised. Kollektiivne ülimusliku teadmise fantaasia jätab puutumata väljakul viibivad mängijad ja nakatab fännide, kommentaatorite ja isegi juhuslike vaatlejate meeli. Põnevas sotsiaalses etenduses lähenevad ideed ekraanil toimuvale, ent pea kunagi täielikult kattumata on igaüks kinnitamas triumfile garantiisid, kui vaid neid kuulda võetaks.

Sportlikus tööjaotuses peaks treenerid oma taktikalise taiplikkuse ning kogemustega looma ja juhtima nende arvates parimad mängutaktikaid. Ometi leidub pea alati kirest ja lojaalsusest hingestatud fänne, kes kritiseerivad treenerite lähenemisviise. Nad pakuvad asemele oma tähelepanekutele ja soovidele rajatud alternatiive. Igasuguste andmetega paremini varustatud kommentaatorite armee lahkab iga mängu ning soovitab oma nägemuse põhiseid muudatusi ja täiustusi, mis peaksid võistkonna tulemust parandama.

Muretsejate armee olemasolu on hea, mis on ükskõiksusest kindlasti eelistavam. Maailma elanikkonnast peaks umbes 3,5 miljardit kvalifitseeruma mingis mõttes jalgpallifänniks. Seda on miljardi jagu rohkem spordialade populaarsuselt teisel kohal olevast 2,5 miljardi fänniga kriketist. Kalli tähelepanu pühendamisega jalgpallile annetatav ajupotentsiaal pidanuks juba ammu ära tundma, avastama või leiutama võitmatu taktika või midagi sellele lähedast.

Kriketis on probleem sarnane – tugitoolieksperte on üle paari miljardi. Igal ühel on varuks omasid võidule viivad ideed. Kesisest tulemusest kõneleb ekraanide tagant ja tribüünidelt väsimatult kostuv rahulolematuse kisa. Võib-olla on probleem inimestes. Nad lihtsalt lahmivad ega tea isegi, milline on päriselt parim mängutaktika.

Pealtvaatajate sekka sigines nüüd uus ekspert tehisintellekti näol. Ühendkuningriigis asuva Google TI-arenduskeskuse Deepmindi insenerid arvavad, et nemad teavad vähemalt jalgpallis, milline on õige taktika. Õigemini asub taktikaline tarkus nende arendatud tehisintellektis.

Deepmind on sportlikus mõttes tõsiselt võetav vastane. Firmas valminud tehisintellektist mängupartner võitis malest keerulisemaks peetavas lauamängus go maailma parimaid mängijad. Ühtlasi tegi see tuule alla ka videomängu StarCraft II professionaalidele.

Sestap on alust uskuda, et mängusündmuste üksikasju inimesest teistmoodi tajuv ja ainulaadselt kombineeriv tehniline loogikamasin on suuteline destilleerima pidevalt muutuvate olukordadega jalgpalli mängust inimesele seni avamatuks jäänud fundamentaalsemaid mustreid.

Deepmindis valminud jalgpalli analüüsiv taktikatööriist oskavat lisaks jooksvale mänguanalüüsile ennustada ka nurgalöökide tulemusi. Süsteemi autorite väitel võimaldab uudne tööriist treeneritel valida igale huvipakkuvale olukorrale alternatiivseid mängijate valikuid ja paigutusi ning taktikatööriist hindab nende valikute võimalikke tulemusi.

Testimiste käigus kasutatud pimetestis ei suutnud jalgpallis vilunud uurimisalused pakutud taktikate seast eristada tehisintellekti süsteemi loodud versioone treenerite omadest. Sellest järeldub, et masina pakutut peeti igati inimlikuks. Need ei tundunud ulmelised ega nõudnud sportlastelt robotlikke võimeid, kuid erilist tähelepanu väärib järgmine avastus. Pimetestis, milles inimestest eksperdid ei suutnud eristada pakutud mänguskeemi autoritest masinat inimesest, peeti 90 protsendil juhtudest TI pakutud variante paremaks. Masina taktikad osutusid reaalsete ekspertide omadest nende enda arvates pea alati etemateks.

Sportlikus mõttes tärkab ebamugav, kuid igale tõsiselt võetavale sportlasele tuttav dilemma – kas uskuda oma võimetesse, ammutada motivatsiooni, püüda õppida, lootuses saavutada uus kvaliteetv õi siis loobuda, kohates liiga võimekat vastast. Olgu meenutatud maailma parima go-mängija Lee Sedoli valik. Ta tõdes, et kohtus vastasega, keda ei suuda kunagi võita ja loobus. Mine võta nüüd kinni, mida tegelikult mõeldi, kui Deepmindi esindaja ütles, et see tööriist on mõeldud inimtreenerite abistamiseks, mitte nende asendamiseks.

Lausena on seda lihtne öelda. Selles osas on seeka tõene, et treenereid ei määra ametisse tehisintellekt ega Deepmindi insenerid. Tehniliselt teeb otsuse klubi juhtkond. Tihti kujundavad treenerite jätkamise otsuseid pealtvaatajate reaktsioonid. Jalgpall on ju meelelahutusäri, mitte tööstus pallide väravasse löömiseks.

Deepmind arendas uudset süsteemi kolm aastat, tehes koostööd Premier League'i meeskonnaga Liverpool FC. Viimane on hooaja edetabelis Arsenali järel teisel kohal. Juhul kui neil õnnestub tulla liiga meistriks, kasvab ilmselt küsimus tehisintellekti rollist spordis.

Õigemini hakatakse vaagima inimese rolli spordis. Ühtlasi avastatakse enesele ootamatult, et ei teatagi, mis see sport üleüldse on.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".