X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eluaineid võib Maal olla alati olnud

Foto: ActionVance/Unsplash

Kuidas ikkagi said Maa peale just need keemilised elemendid ja ühendid, mida elu tekkeks on vaja? Levinud teooria järgi sattusid need siia asteroidide ja muude kosmosekehade koostises, mida Maale omal ajal rohkesti kukkus.

Nüüd väidab rühm Hiina, Ameerika ja Norra teadlasi värske uurimistöö põhjal, et need elemendid võivad enamjaolt olla ikkagi algusest peale meie planeedil olnud. Küsimus on täpsemalt elementides ja ühendites, mida astrogeoloogid nimetavad lenduvateks. Sellised ained nagu näiteks lämmastik, vesinik, süsihappegaas, ammoniaak, vesi ja mitmed muudki on kergesti aurustujad.

Levinud teooria järgi leidus neid aineid äsja tekkinud Maal kasinalt, sest suure kuumaga olid need aurustunud ja tagasi maailmaruumi lipsanud. Wenzhong Wang Hefeis asuvast Hiina Teaduse- ja Tehnikaülikoolist keskendus koos kolleegidega lähemalt niisugusele lenduvate elementide rühmale nagu kalkogeenid, mis paiknevad keemiliste elementide tabelis ühes rühmas ja mille sekka kuuluvad näiteks väävel, seleen ja telluur.

Wang ja ta kaaslased analüüsisid maakera teket ja arengut arvutimudeli abil. Mudel näitas muu hulgas, kuidas pidid elementide erisugused isotoobid planeedi eri arengujärkudes käituma. Isotoobid on keemiliste elementide teisendid, mille aatomites on kõigil ikka elemendile iseloomulikke arv prootoneid, kuid neutroneid on igal isotoobil tuumas erisugune arv.

Teadlased varieerisid mudeli parameetreid ja vaatasid, mis tulemused tulid. Mõnede parameetriväärtuste puhul läksid kalkogeenide eri isotoopide leidumuse näitajad päris hästi kokku tänasel maakeral tegelikest mõõtmistest saadutega. Nii tulevadki teadlased ajakirjas Science välja järeldusega, et suurem osa tänapäeva Maal leiduvatest lendainetest on meie planeedil olnud juba päris tekkeaegadest saati.

Tulevikus tuleb muidugi täpsustada, kas samad järeldused kehtivad ka muude elementide ja ainete kohta, mida seekord ei vaadeldud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: