Kaheksajala genoom aitab mõista limuste nutikust
Kaheksajalad on kummalised ja põnevad loomad, kes pakuvad teadlastele muu hulgas huvi oma märgatavalt kõrgelt arenenud nutikuse poolest.
Nüüd on teadlased lõpuks ometi ära kirjeldanud hariliku kaheksajala (Octopus vulgaris) kõigi geenide järjestuse ehk järjeldanud selle tubli limuse genoomi.
Dalila Destanović Viini Ülikoolist ja ta kolleegid Austriast, Belgiast, Hispaaniast ja Itaaliast kirjutavad ajakirjas G3: Genes, Genomes, Genetics, et hariliku kaheksajala 30 kromosoomis on kokku 2,8 miljardit aluspaari ehk geenitähestiku tähte — ehk laias laastus sama palju kui inimesel, ainult mõnisada miljonit vähem.
Teadlaste töö võis tunduda lihtne, vaadata lihtsalt kõik aluspaarid üle, aga tegelikult läks ikkagi vaja keerukat arvutipõhist analüüsi ning kõrvutusi teiste peajalgsete loomade genoomide kohta teada olevaga.
Kaheksajalad kuuluvad koos kalmaaride ja seepiatega peajalgsete klassi kahelõpuseste alamklassi, kelle seas leidub üsnagi mitmesuguse kehaehituse ja eluviisiga liike.
Nende liikide võrdlevad uuringud annavad teadlastele paremat arusaamist, kuidas on just kaheksajala aju arenenud nii õppimis- ja kohanemisvõimeliseks ja kuidas on tal tekkinud närvistruktuure, mis meenutavad talitluse poolest isegi imetajate omi.
Ka äratavad kaheksajalad tähelepanu kõrgetasemeliste meistritena nahavärvi ja kehakuju omatahtsi muutmise alal; neid oskusi kasutavad nad peamiselt varjumise eesmärgil.
Genoomi täielikust tundmisest tuleb kaheksajalauuringutele kindlasti rohkesti kasu. Lootust on paremini mõista ka kaheksajalgade evolutsioonilist põlvnemist ning nende arenguloolisi sidemeid kaugemate limuserühmadega nagu teod ja merekarbid.
Juba praeguseks on teadlased liikidevaheliste võrdluste põhjal teada saanud, kuidas hariliku kaheksajala evolutsioonis on mõned DNA jupid kromosoomides omavahelist järjestust muutnud. Kuid veelgi suuremad avastused ootavad küllap veel ees.