Hapnik hoogustas mereelurikkuse kasvu
Sadu miljoneid aastaid tagasi, ordoviitsiumi ajastul suurenes kõvasti mereolendite elurikkus. Rootsi ja Ameerika teadlased on saanud uut tõendust, muu hulgas ka Eestist, et nähtuse põhjuseks võis olla hapniku taseme tõus maailmameres.
Anders Lindskog Lundi Ülikoolist, Seth Young Florida Osariigiülikoolist ja nende kolleegid analüüsisid tänapäeva Rootsist, Eestist ja Venemaalt pärit paekiviproove.
Ordoviitsiumi ajastul kuulusid kõik need proovivõtupaigad Baltika-nimelise ürgmandri koosseisu.
Teadlased võtsid vaatluse alla joodi ja kaltsiumi sisalduse paekivi koostises ja järeldasid nende kahe elemendi suhte põhjal, suhteliselt uudse võtte abil, kui palju oli keskkonnas leidunud hapnikku.
Nad kirjutavad nüüd ajakirjas Nature Geoscience, et hapniku tase tõusis läbi kogu ordoviitsiumi, aga eriti kiiresti just ajastu keskpaiku.
Baltika manner liikus sel ajal ise lõunapoolkeralt üle ekvaatori põhja poole, nii et mõned mandri piirkonnad sattusid aeg-ajalt ka Iapetuse ürgookeani vete alla.
Teadlased panid tähele, et just kõige kõrgemate hapnikutasemete ajal, mida joodi ja kaltsiumi suhe näitas, kasvas ka elurikkus ja muutusid ökosüsteemid kõige rohkem. Oma rolli mängisid ka kliima ja merevee tase.
Lindskog, Young ja kaasautorid kirjutavad, et külmema kliima aegu suurenes hapniku hulk merevees. Madalam mereveetase soodustas mere ja atmosfääri vahelist kontakti ja seeläbi ka hapniku sattumist õhust vette.
Baltika mandri ümber liikus sel ajal ka tugevaid hoovusi ja puhus tugevaid tuuli, mis samuti aitasid merevett hapnikuga rikastada.
Ordoviitsiumi ajastu kestis umbes ajavahemikul 487 kuni 443 miljonit aastat tagasi.
Sellele eelnes kambriumi ajastu, mil oli aset leidnud veelgi võimsam liigitekkehoogustus, niinimetatud kambriumi plahvatus, mille üheks ajendiks on samuti pakutud hapniku koguse kasvu õhus ja vees.