Suureks kasvanud IT-teenused kohtuvad üha suuremate probleemidega
Nii Elon Muski kui ka Google'it vaevavad probleemid, mis võivad päädida miljardite dollariteni ulatuvate tagasilöökidega, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kõigil on omad probleemid. Ükskõik kui suureks sa oma väljakutset ei pea, tea, et kellelgi on veelgi suurem probleem. Mainitud ütlusel on mitu autorit. Seega pole teada, kas sisu oli mõeldud lohutuse või noomitusena. Miks mitte võtta üleskutsena vaadata, kas kellelgi on mõni suurem probleem?
Pingutamata leiab kohe kaks näidet. Elon Musk ostis Twitteri 44 miljardi dollari eest. Erinevatel hinnangutel on säutsukeskkonna brändi väärtuseks pakutud 4–20 miljardit dollarit. Pelgalt nimena oleks Twitter väärt kümnendik kuni pool ostusummast. Umbes 15 aastat tööd muutis nime sedavõrd väärtuslikuks käibesõnaks, et kui mõni teine ettevõtja looks sarnase teenuse ja saaks kasutada antud nimetust, tuleks vististi kasutajate enamus sinna üle, isegi kui nõuaks väikest ebamugavust. Nimi ju loeb!
Praegu ollakse Muski juures pantvangis. Teenuse maine on käinud alla, mida kajastab reklaamikäibe 50-protsendiline kukkumine. Samuti kukkusid oluliselt brändi väärtus ja teenuse populaarsus. Sellele ei aidanud kaasa nime muutmine lohisevaks "ettevõte X-iks, mis oli varem tuntud kui Twitter". "X" kui selline poleks peaaegu midagi väärt, kui seda ei lehviks endisest teenusest allesjäänud varemete kohal. Eluspüsimise peamine põhjus on kasutajate jaoks piisavalt heade valikuvõimaluste puudumine, seda tänu vana Twitteri suhtelisele headusele.
Kuulduste järgi on Twitterit tabanud halbade valikute taga Muski otsused. Viimane soovib vist seostada teenuse brändi omaenda identiteedi, emotsiooni, loo, eristumise, väärtuste ja tulevikunägemusega. Mainitud komponendid on tüüpilised brändi osad, sõltumata sellest, kas selleks on isik või kaubamärk. Seda lisaks lojaalsusele, kvaliteedi püsivusele ja kliendikogemusest tulenevale üldisele suhtumisele. Viimastega on Muskil märgatavaid probleeme. Nüüd ka Twitteril.
Euroopa Komisjon tegi Muski ettevõttele hoiatuse seoses Hamasi rünnakuid kajastava väärinfo levikule temale kuuluvas "ettevõttes X, mis oli varem tuntud kui Twitter". Digitaalsete teenuste valdkonda kureeriv volinik Thierry Breton kirjutas teenuse omanikule saadetud hoiatuses, et avaliku meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt on teda teavitatud laialdastest juhtumitest, kus Muski platvormil ringlevad võltsitud ning manipuleeritud pildid ja faktid, millest tulenevalt Muski platvormi kasutatakse EL-is ebaseadusliku sisu ja desinformatsiooni levitamiseks.
Euroopa Liidus kehivate seaduste järgi peab illegaalset sisu võimaldava keskkonna omanik reageerima kaebustele 24 tunni jooksul. Seaduse mitte täitmisel võidakse omanikku trahvida summas, mis küündib kuue protsendini nende käibest, ja sulgeda Euroopa Liidu aladel teenus.
Musk nähvas esimeses vastuses talle omaselt, et näidaku Breton, kus on probleemsed kohad, et rahvas saaks neid vaadata. Breton ei jäänud võlgu ja vastas, kuidas Muski kohustuseks on näidata, et mehe jutt ja teod oleksid kooskõlas. Paistab, et Musk ega X-platvormi populaarsus sellest ei võida. Teenus radikaliseerub, st juurde tuleb lärmakaid äärmuslasi, keda ei huvita sõnumite kooskõla tegelikkusega, vaid võimalus välja elada omi valukohti.
Võib juhtuda, et lahkumismõtetega ontlikumad säutsujad ootasid sobivat tõuget ja lähevad piisava massilisusega sisustama mõnda teist sarnase teenuse keskkonda. Võimalik, et enesekindel Musk teeb veel mõne tormaka otsuse. Lõpuks avastab Musk, kui suure probleemi ees ta seisab.
Järgmine näide kirjeldab teistsugust suurt probleemi. Laval on Google ja Apple. Esimest süüdistatakse ebaausas konkurentsis. Juhtumit vaetakse USA föderaalkohtus. Tõenditest selgub muu hulgas, et Google maksab Apple'ile aastas kuni 20 miljard dollarit, et see hoiaks nende otsinguteenust iPhone'ide ekraanidel. Kasutuses on umbes 1,46 miljardit Apple'i telefoni. See teeb umbes 13 dollarit telefoni kohta ehk dollari kuus. Apple'i jaoks on see mugav viis raha teenimiseks. Analüütikud hindavad, et summa moodustab umbes 16 protsenti firma aasta tegevustuludest.
Google'i poolt vaadates peab tehing olema samuti kasumlik. Otsinguteenus maksvat viiendiku reklaamituludest niinimetatud kanali tasudena ehk juurdepääsuna teiste ettevõtete kontrollitavatesse keskkondadesse. Sellele lisanduvad Apple'i telefoniekraanidele pääsemise kõrval Samsungi jt telefonid. Apple'i osaks on umbes 40 protsenti. Kui kohus leiab, et niimoodi käitudes rikub Google konkurentsireegleid, ei pruugi see telefonitootjatele enam otsinguteenuse kuvamise eest raha maksta.
Probleem on selles, et telefonitootjad võiksid luua oma otsinguteenuse, millega saaks koguda kogu reklaamitulu. See pole aga reaalne, ses neid võidakse asuda samuti süüdistama monopolismis. Usutavalt poleks nende teenus ka Google omaga võrreldav. Samas ei taha nad Google'ile pakkuda ilmselt tasuta juurdepääsu. Probleem on suur. Kohtuniku otsusest sõltub modernse aja ühe keskseima ärimudeli toimimine.
Võib-olla suudab Elon Musk tekitada mõne veelgi suurema probleemi?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"