Vähemalt interneti kasutavatest inimestest teab kasvav osa midagi vestlusroboti ChatGPT sekkumisest inimeste maailma. Väike kild näeb selles isegi inimeste üle võimust võtvat tulevast valitsejat. Veelgi väiksem osa hingelisi on tuttavad nähtusega godbot. Uussõna koosneb robotist saadavast tagumisest silbist, millele on ette lisatud ingliskeelse sõna god ehk jumal ehk kokku jumal-robot. Rollile omaselt kehatuna ilmutab see end vaid ekraanidel.

Uus-sõna kasutajad pole hardad usklikud, vaid teadlased. Neid üllatas vestlusrobotite esmatutvustamise järel teatud ringkondades üllatava kiirusega tärganud moraali ja eetika küsimustes nõustavad vestlusrobotite levik. Neist märgatav osa nõustab küsijaid usuga seotud teemadel, millest siis kõike teadva olevusega seotud nimevalik.

Seda võiks pidada asjakohatuks, kui vaid mõni sellistest teenustest ei väidaks, et küsija on selle läbi ühenduses kõigevägevamaga. Võimalik, et teatud maailmanägemuse esindajate jaoks pole tegemist kelmusega, pidades tehisintellekti olemasolu võimalikuks vaid jumalikus armu tõttu.

Ilmalikus maailmas heidetakse vestlusrobotitele ette liialdast enesekindlust, sõltumata sellest, kas selle vastus on õige või täielik väljamõeldis. Viimast on hakatud uuenevas mõistete süsteemis nimetama tehisintellekti hallutsinatsiooniks. Teadmatusest nõrgemal positsioonil inimesest küsijale piisab aga vastaja enesekindlusest. See on pea ainuke tagatis, millele toetudes võetakse uus teadmine omaks.

Enamasti võrdleb küsija vastust oma olemasoleva loogikaga. Moraaliküsimustes võib aga arusaadavuse konstrueerida tõendamatutest väidetest. Iga vale on ohtlik. Inimeste väärtusi ja moraalseid valikuid puudutavad eksitavad juhised võivad olla eriti ohtlikud.

Iga surelik seisab vähematel või rohkematel juhtudel silmitsi tõeliselt murettekitavate moraalsete probleemidega. Neis olukordades on lohutav või julgustav pidada nõu ja saada vastuseid kelleltki, kes esindab enamat kui sõbra arvamus. Selleks ei pea olema usklik. Piisab soovist saada tavalisest millegi suurema ja vägevama nõu. Ekraanil usalduslikult suhtlevast ja autoriteetselt vastavast vestluskaaslasest kuvandub midagi suurt ja inimlikke piire ületavat. Isegi kui tegelikku kvaliteeti ei saa ega tihti tahetagi kontrollimisega täpsustada.

Selles poleks midagi uut. Senisele arenguloo tõttu sai meie psüühikale omaseks otsida nähtustele seletus. See ei pea olema tõene, aga peab vähemalt tunduma piisavalt loogiline. Seetõttu on aegade jooksul mõeldud hing kividesse, mägedesse, puudesse ja loomadesse. Isegi kui viimaste puhul peab tunnistama eluhinge olemasolu, on nähtud tahet koos vastavate võimetega isegi puus või loomas.

Kuis kumbagi pole võimalik otseselt kogeda, konstrueeritakse seletus, et olevus tegutseb nähtamatult. Kõikvõimas kivi ei pea väeti inimestega otse suhtlemist kohaseks ja inimene ei tohi seda isegi eeldada. Ta tõestab oma võimeid läbi suurte sündmuste, nagu ikalduse, haiguste ja sõdade, paremal juhul teeb ta ka midagi head. Enamasti seda vaid lubades, mille teostumise inimesed sõnakuulmatusega ise ära rikuvad.

Teadlaste arvates on oodata tehisintellekti suhtlusele rajatud uudse religiooni lainet. Vestlusrobotiga maailma tunnetamise teemadel inimestega suheldes ja õppides tema kohta avalikkuse eest varjatud teavet, võib masinaga lävimine kujuneda äärmiselt usalduslikuks ja veenvaks. Erialastest teadmistest ega üldisest haridustasemest religioosse meeleseisundi vältimiseks ei piisa. Seda kinnitab juhtum Google inseneri Blake Lemoine'iga, kelles süvenes masinaga suheldes tugev elava ja kõiketeadvalt nutika olendiga suhtlemise tunne.

Religioosse usu tekkimiseks on vaja rahuldada rida eelduseid. Näiteks hõlmab enamik religioone usku mingisse kõrgemasse jõudu. Monoteismi puhul oleks selle kandjaid üks, polüteismi puhul mitu jumalolevust ja uskuda võib universaalset vaimu. Teiseks pakuvad religioonid järgijatele moraalseid ja eetilisi juhiseid, õpetades eristama õiget ning vale käitumist jne.

Samuti on vaja suuremat, end ise veenvat kogukonda, milles inimese usku toetab piisav arv mõttekaaslaseid. Oluline on ka puhas usk. Teisisõnu usk, mis ei vaja tõendamist. Hea oleks omada ka ideed mingist suuremast, elu jätkumist tagava reaalsuse kontseptsioonist.

Tehisintellekt ja sellega seonduvad reaalne ning spekulatiivne rahuldavad vähemalt minimaalsel tasemel kõiki mainitud eelduseid. Isegi elu jätkumine on tagatud, kui kopeerida teadvus digitaalsesse formaati. Õigemini on see tagatud vaid teoorias. Just taolist võimatu piiri tagust mõttelendu just vaja, et omada tõenditega rahuldamise nõudest vaba usku. Usu levik algab veenvatest rändjutlustajatest. Tänapäeval rännatakse internetis ja jutlustajate armee koosneb jumal-robotitest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".