Teadlased on nimelt tähele pannud, et omavahel paremini sobivatel kaljukajakapaaridel jäävad pojad suurema tõenäosusega ellu kui mõnevõrra vähem sobivatel paaridel.

Kaljukajakad, need Arktika merelinnud loovad paarisuhteid enamasti kogu eluks, kuid järglaste kaotus on üks väheseid põhjusi, miks nad võivad elukaaslast vahetada.

Fionnuala McCully Inglismaalt Liverpooli Ülikoolist ja ta kolleegid käisid kaljukajakaid uurimas Teravmägedel.

Kõik vaatluse alla võetud linnud sooritasid isiksusetesti, mis seisnes reageerimises sinisele plastist mängupingviinile ja millega määrati, kui julged nad olid.

Edasistes vaatlustes täheldasid teadlased, et suuremate isiksuseerinevustega paaridel hukkus järeltulijaid rohkem kui sarnasematel paaridel. See omakorda suurendas lahkumineku tõenäosust.

McCully ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Ethology, et sarnasemate isikuomadustega paarid suudavad uuringu järgi hõlpsamini teineteise käitumist ette arvata ja sellele asjakohasemalt vastata.

Merelindudest vanemad käivad üksinda pikkadel toiduretkedel, kus nad peavad tihtilugu tegema valikuid ilma kaasa toeta. Kui aga kahe linnu iseloom on enam-vähem ühesugune, siis oskavad nad ka paremini aimata, mida teine mingis olukorras teha otsustab, sest nad mõlemad otsustaksid ses olukorras tõenäoliselt ühtemoodi. Mida lihtsamini ennustatav on partneri käitumine, seda lihtsam on ajada asju mõlemale kasulikul viisil.

Kaljukajakate arvukus on juba mõnda aega languse teel, põhjuseks enamjaolt inimtegevuse mõjud, näiteks kalavarude kahanemine ülepüügi tagajärjel. Raskemais oludes on raskem ka poegi üles kasvatada.

Kaljukajakate kaitseks on arvatavasti vaja eelkõige muudatusi inimtegevuses, sest parema partnerivaliku alast nõu ei tarvitse nad kuulda võtta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.