Digitaalsete teenuste tarbimine ja pakkumine jätkavad kasvamist. Viimase tosina aastaga on interneti kasutajate arv kahekordistunud umbes viie miljardi inimeseni. Internetis liikuvate andmete maht kasvas samal perioodil paarkümmend korda. Ekslik oleks arvata, et andmetel puudub mass ja nende transport ei nõua rohkem energiat, kui on vaja sidevõrkude ülal hoidmiseks. Oletus tõstatab küsimuse, kust on pärit andmekeskustest eralduv soojus, mille hulk on kasvanud nii palju, et mõnel juhul piisab sellest naabruses asuva 80 000 elanikuga linna kütmiseks.

Näiteks plaanib Stockholm 2035. aastaks hankida kümme protsenti linna küttesoojast andmekeskustes bittide kustutamise tulemusel eralduva soojusest. Sarnaseid algatusi kohtab ka mitmel pool mujal Euroopas. Esialgu nuhtluseks kujunenud soojuskoormust võib digitaalsete teenuste energiatarbimise kasvu ja eurooplasi tabanud toasooja hinnatõusu kontekstis võtta positiivse arenguna.

Viimastel aastatel saatis tõredam meeleolu seda osa andmekeskustega seotud elektrienergiast, millega kaevandati krüptoraha. Isegi kui mõne analüüsi põhjal moodustasid interneti andmemahust 15 protsenti kassipildid, ei ületanud uudiskünnist sellega seotud keskkonnakaitselised pahameele puhangud. Seda ei saa öelda krüptoraha energiakulu kohta. Samas pole ka kassidele midagi ette heita.

Eeskätt saamahimust kantud krüptokaevandamine hoolis vähe keskkonna kaitsega seotud nõuetest, sest nendega arvestamine õõnestas niigi kõikuvat tulusust. Sellest tulenevalt rajati arvutiparke vaesematesse ja kompromissialtimatesse piirkondadesse. Ontlikemate andmekeskuste arengut piiras keskkonnamõjudega arvestamine, tänu millele panustati energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise arendamise.

Viimane seletab, miks on andmekeskuste ja andmeedastusvõrkude globaalne energianõudlus kasvanud teenuste tarbimisest aeglasemalt, moodustades kummalgi puhul umbes 1–1,5 protsenti ülemaailmsest elektritarbimisest.

Sõltuvalt digitaalsete teenuste levikust on need näitajad riigiti erinevad. USA-s tarbivad andmekeskused viiendiku riigi kasutatavast elektrienergiast. Kulu jaotub pooleks traditsiooniliste ja krüptovara kaevandavate ettevõtete vahel. Seda on päris palju, aga sellega on juba arvestatud ja harjutud. Võimalik, et senist digitaalsete teenuste kasvutrendi arvestades suudetakse innovatsiooni abil piirata energianõudlust ja heitkoguseid enam-vähem praegusele tasemele.

Seda juhul kui vahepeal ei leia aset mõni oluline ohtralt arvutusvõimsust kasutav arenguhüpe, nagu näiteks tehisintellekti õpetamine ja sellele rajatud teenused. Eelmisel nädalal märgati Microsofti kuulutust, milles maailma üks juhtivaid andmekeskuste haldajaid pakub tööd spetsialistile, kes asuks hindama võimalusi väikeste modulaarsete tuumareaktorite ja mikroreaktorite integreerimiseks firma pilveteenuseid ja tehisintellekti teenindavate andmekeskustega.

USA tuumajaamades toodetakse umbes viiendik riigis tarbitavast elektrienergiast. Seda on just nii palju, kui tarbivad riigi territooriumil asuvad digitaalsed teenused. Tuumaenergia moodustab omakorda umbes poole süsinikuvabalt toodetud elektrist. Suured IT-ettevõtted on lubanud andmekeskused viia üle süsinikuneutraalselt toodetud energeetikale. Mõned aastad tagasi antud lubadused kõlasid meeldivalt optimistlikena ega äratanud erilisi muremõtteid.

Käes on aeg hakata lubadusi teoks tegema. Nende hulka kuulub pisikeste tuumajaamade kasutusega seotud plaanide avalikustamine. Tõenäoliselt äratab arutelu üpris käreda vastasseisu. Varem või hiljem oleks see teema nagunii tõstatunud, sest maailmas on loodud ligemale sada erinevat kaubanduslikku modulaarse väikese suurusega tuumajaama lahendust. Need ootasid realiseerimist, nagu tantsulava servas noormehi seiravad neiud.

Ainsa erinevusena vaatas tuumaenergeetika rohkem riikide ja riiklike ametkondade suunas. Sarnaselt kosmoserakettidele oli tehniliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt probleemne tuumaenergia kuulunud valitud rahvusriikide võimaluste loetellu.

Viimasel kümnendil harjusime ära mõttega, et kosmosesse võib sõita ka eraraketiga. Järgmisena ootab ees meie tuumareaktoritega harjutamine. See võib laheneda üllatava kergusega, sest kes siis ei sooviks vaadata uusi, tehisintellekti genereeritud kassipilte?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".