Akronüüm KOK tähistab kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Inglise keeles on haigus edastatud tähe võrra pikemalt – COPD. Plastmassnõudelt leiab tähed PE, kuna nii on ilmselt lihtsam, kui kirjutada polüetüleen. LSD peidab sõnu lüsergiinhappe dietüülamiid jne. Akronüümid ja muud lühemasse vormi kohandatud teated kajastavad ajatut soovi kodeerida esitatavasse sõnumisse rohkem informatsiooni. Elu on lühike ja kõigil on kiire.

Tehnilisemas vaates räägitakse sõnumi infotihedusest ehk kui palju kasulikku või olulist teavet on pakitud antud teksti. Oluliselt kiiremini rääkimisest pole eriti kasu, sest vastuvõtja ei suuda sellest aru saada ja mõtet dekodeerida. Teisalt on probleem sisutiheda sõnumi moodustamise võimes. Seega on sõnumi koostamisel ja vastuvõtmisel pudelkaelaks inimese tajumehhanismid. Seniste uuringute põhjal on inimese sõnalise info edastamise ja tajumise piir umbes üheksa silpi sekundis.

Eurooplastest räägivad kiiresti itaallased, tajupiire kombates edastavad nad sekundis umbes üheksa silpi. Sakslaste kõne on aeglasem, sekundis edastatakse ligikaudu viis kuni kuus silpi. Iga silp sisaldab rohkem või vähem teavet. Rääkimise kiirusest sõltumata on 17 keele uurimise tulemusel leitud, et sõltumata kas tegemist on Aasia või Euroopa päritolu keelega, edastatakse keskmiselt sama palju teavet, umbes 39 bitti sekundis. See kinnitab, et evolutsioon kujundas üheainsama inimese mudeli. Nende praegusest asukohast sõltumata on kõik rahvad info töötlemise võime osas väga sarnased.

Infotehnoloogia areng on seega igati loogiline jätk. Las masinad töötlevad andmeid. Arvutiprotsessorid edastavad ja töötlevad infoühikuid inimestest suurusjärkude võrra kiiremini. Ent siin võib mõte korraks seiskuda, kuna meenub arvutite rumalus. Need ei oska ise mõelda, vaid teostavad andmete manipulatsioone, järgides tuimalt inimese poolt etteantud programme.

Inimaju andmetöötluse võimekuseks hinnatakse umbes 10¹² ehk miljard miljardit operatsiooni sekundis. Praegu maailma võimsam superarvuti on sellise mõõtmismeetodi raames jõudnud juba natukene inimesest ette. Superarvuti pole aga kaugeltki võrreldav aju reaalse intellektuaalse võimekusega.

Superarvuti juhtimine ja ülesannete kirjeldamine rajaneb endiselt inimese ajus loodud otsustele. Inimene polnud arenguga rahul ja püüdis leiutada masinat, mis oskaks õppida ise probleeme lahendama. See toob meid paari viimasesse aastasse. ChatGPT-laadsete suurte keelemudelite õppimise töö mahuks hinnatakse 10²⁴ astmes operatsiooni. Teisisõnu ligikaudu miljon korda rohkem tööd, kui aju ja superarvuti suudaks teostada ühes sekundis.

Järelikult kuluks aega miljon sekundit ehk ligemale 12 päeva. Praktilises elus kulus OpenAI-l GPT-3 treenimiseks 34 päeva ja nende konkurendil Metal nende keelemudeli LLaMa treenimiseks 21 päeva.

Arvutuslik baas ja algoritmid muutuvad aina tõhusamaks. Mõnede ekspertide hinnangul vajaks inimesest võimekama universaalse tehisliku intellekti õpetamine umbes 10³⁶ astmes operatsiooni. Praegu on tegu veel üpris kaugena tunduva piirina, sest eeldab veel triljon korda suuremat arvutuslikku tööpanust ehk üle 32 000 aasta. Ajavahemik on oluliselt pikem, kui on jäädvustatud kirjalikult inimkonna ajalugu.

Saab näha, kas lahenduseks on tõhusamad algoritmid, võimsamad protsessorid või mõlemad üheskoos ning töömaht muutub 1000 või enam korda kiiremini kättesaadavaks.

See toob sissejuhatava lühendite teema juurde tagasi. Praegu pole enam saladus, mida tähistab akronüüm FOMO. Kartus infovoost maha jääda on sedavõrd pakiline, et miljonid inimesed ärkavad öösel, et kontrollida ega sotsiaalmeedias pole midagi olulist edastatud. Juhul kui nad kõik magaksid, siis päris kindlasti midagi ei juhtuks. Paraku piitsutab inimesi kiirustama kiirenev uudisvoog positiivse tagasiside efekti tõttu. Sümptomina areneb lühisõnumite populaarsus ja nende infotihedust kasvatavate lühendite kultuur.

Tehisintellekti arenguga seoses lisandus uus akronüüm FOBO. Lühiteate sisuks on tehisintellekti arengu toodud hirm osutuda ajast majajäänuks ehk muutuda kasutuks ja kaotada töö (fear of being obsolete). Osaliselt on tegemist vana tuttava tundega, mis kajastas automatiseerimise ja tehnilise arengu tulemusel töökaotamisega hirmu. Seda tüüpi kõhedus on püsinud aastaid muutumatu.

USA näitel tegi käesoleval aastal FOBO hirm aga märgatava hüppe. Seda eriti kõrgkooli haridusega töövõtjate seas, kus mure kasvas seniselt kaheksalt protsendilt üle 20 protsendi. Madalama haridustasemega ameeriklaste seas taolist hüpet ei täheldatud. Tehisintellekt on õppimisvõimeline, tehes seda ka siis, kui inimene ei suuda, ja moel, millest ta aru ei saa. Ilmselt ei mõista ta juba praegu paljude akronüümide mõtet.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".