Antonio Cerullo New Yorgi Linnaülikoolist ja ta kolleegid avastasid kareda viinamäeteo (Cornu aspersum) limast suure hulga erisuguseid valkaineid, mõned neist teadusele täiesti uudsed.

Kare viinamäetigu elutseb looduslikult peamiselt Vahemeremaades, kus teda mõnel pool ka meelsasti toiduks tarvitatakse.

See tore limuseke eritab kolme peamist tüüpi lima. Üks tüüp niisutab ja kaitseb tema nahka, teine toimib liimja kleepainena, kolmas aga määrdena, mis hõlbustab teol üle mitmesuguste pindade kulgeda. Just see määrdelima jätabki teost järele iseloomuliku jälje.

Teadlasi üllatas kolme limatüübi väga selgelt erinev koostis, kuigi neid toodab üks ja seesama loom. Seda enam, et kleepaine ja määrdeaine tekivad looma kehas kõrvuti paiknevates näärmetes.

Teadlastel oli ka huvitav täheldada, et väikesed muutused limatüüpide koostises muutsid nende omadusi päris järsult. Üks näide: niisutuslimas on vähem kaltsiumi kui kleeplimas, sest kaltsium teeb lima tahkemaks.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et teolimast leitud enam kui 70 valgust umbes kolmandiku kohta ei õnnestunud neil suurtest rahvusvahelistest valguandmebaasidest mitte mingit varasemat infot leida.

Hoolimata sellest, et teolima ei ole seni sedavõrd põhjalikult uuritud, kasutatakse seda ollust laialdaselt näiteks niisutavates nahakreemides ja haavasalvides; teolima sisaldavate ilutoodete äris liigub miljardeid.

Käivad uuringud uute meditsiini alaste kasutusvõimaluste leidmiseks: kirurgilistes liimides, silma-, liigese- ja implantaadimääretes, ravimite sihtkoesse või -elundisse toimetamise süsteemides.

Lima senine alauuritus ei ole aga ainult tigude mure: ka inimkehas tekkiva lima omadusi, funktsioone ja iseärasusi ei tunta veel väga hästi, ehkki seda on uuritud kindlasti teolimast rohkem.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.