Sünnipäevale minemise peamine mõte ei seisne mitte koogis ja kingitustes, vaid terves reas palju tähenduslikemates asjaoludes. Näiteks peokangelase võrsumise ja saavutuste tunnustamises. Omaenda hoolivuse märgina tuuakse kaasa soov olla toeks, tugevdada sidet, saada osa rõõmust ja nautida rutiini unustavat peomeeleolu. Külalisele vastu antava kingitusena saad aksekaasa elu rikastava mälestuse. Vahest lapsed kõrvale jättes on sünnipäevalise jaoks külalised enamasti kinkidest väärtuslikumad ja tähenduslikumad.

Öelduga arvestades võib hinge pigistada teadmine, et esmaspäeval tähistas Google oma 25. sünnipäeva. Pole võimatu, et inimesed on pidanud IT-platvormi isegi oma sõbraks, keda külastati iga päev ja kelle arvamusi järgiti tähelepanelikult. Kutse sünnipäevale jäi aga sellegipoolest saamata.

Järelikult tuleb seda ise tähistada. Kuigi sünnipäevapidu ilma peakangelaseta ei pruugi olla tavapärane, võib seda võtta sisuka ja südamliku viisina olulise tegija tunnustamiseks, et ainulaadses olukorras väljendada sümpaatiat ja luua mälestusi. Peosangari puudumise selgitamiseks võib leida palju põhjuseid, alates hõivatusest ja logistilistest probleemidest, pidustuste rohkuseni ja kasvõi antud sündmuse spontaanse algeni. Püüdkem siis enda jaoks tabada, kuidas on 1998. aastal asutatud nooruke Google meie elu kujundanud.

Ajalooline taust pakub õpetliku ja vahest motiveeriva näite enesekindla vana ja kogenematu uue näilisest ebavõrdsusest. Google'it ei loodud tühjale kohale. Olemas olid nii internet kui ka veebiruum, kui selles teabe otsingut pakkuvad teenused. Valdkonnas oluline tegija oli toona Altavista, mille ostis ära Yahoo. Viimane oli toonases mõttes väga suur infoportaal. Neist veelgi suurem oli veebiteenuse pakkuja AOL. Metafoorse pikkuse järgi oli rivistuse suurim tegija telekomiettevõte Prodigy Communications. Aastal 1994 nimetati mainitud tegijaid infoteenuste maailma "suureks kolmikuks".

Ometigi piisas Google'i tegemiseks vaid kahest inimesest ja ühe tuttava autogaraažist. Selle väikese alustaja võinuks osta Yahoo, mille võinuks osta AOL, mille võinuks osta Prodigy. Veelgi lihtsam olnuks teha ise sarnane Google'ile sarnane teenus. See võimalus jäeti aga kasutamata, sest nad olid pimestunud oma enese edust. Tagasivaates polnudki selles midagi erilist.

Samuti ei paista tagasivaates eriti müstiline, kuidas Google'il õnnestus innovatsioonipiire veel mitu korda nihutada. Tagasihoidliku otsingumootori pakkumisest laieneti erinevatesse valdkondadesse nagu mobiilside, isejuhtivad autod, pilveteenused ja tehisintellekt. Ettevõte märkas õigel ajal, et vastavad valdkonnad olid enamasti vähe arenenud ning nii mõnigi kord rühkis seal juba mõni liiga enesekindel ja peamiselt rahale orienteeritud toimetaja.

Vähemalt esialgse ettevõtte edu võtmeks peetud Brini ja Page'i filosoofia vaatas rahast mööda ning keskendus selle asemel klientidele kasulikkuse loomisele. Börsifirmana osutus aadete hoidmine probleemseks ja firma materjalidest kustutati esialgne moto "Ära ole õel".

Suurtel, kasumile orienteeritud äriüksustel on väikestele valu tegemisest raske hoiduda. Seda tähistavad Google'i arvukad kohutusse jõudnud konfliktid mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas aja- ja ilukirjanike esindusorganisatsioonide, mitmete eraisikute ja isegi riikidega. Näiteks Euroopa Liit on määranud ettevõttele miljarditesse eurodesse ulatuvaid trahve.

Ometi paistab Google'i tavakasutajate seas omavat ajastukohaselt alalhoidlikult positiivset kuvandit. Suures pildis on Google'i uuendused mõjutanud mitte ainult kogu tehnoloogiatööstust, vaid parandanud ka enamuse maalaste isiklikku elu.

Neist vahest kõige tähenduslikumaks ja tagajärgede rohkemaks on teabele juurdepääsu demokratiseerimine ehk informatsioonile ülemaailmselt võrdse kättesaadavuse tagamine. Google tegi tasuta kättesaadavaks tohutu teadmistehoidla, tänu millele muutus õppimine, teadustöö ning lugematud töisemad või personaalsemad teabega seotud protsessid ja otsused.

Olenemata sellest, kas tegemist on lihtsa päringu või keeruka uurimisprojektiga, on Google endiselt parim tööriist. Vähemalt sobiks selliselt lõpetada sünnipäeva toost.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".