Küsimus aga on, kui suur osa kõigist looma-, taime- ja seeneliikidest on tavalised, see tähendab väga suure isendite arvuga, kui suur osa haruldased ehk keskpärase isendiarvukusega, ja kui suur osa väga haruldased ehk väga väheste isenditega.

Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm tuhninud suurtes andmebaasides ja otsinud sellele küsimusele vastust.

Corey Callaghan Lõiminguliste Elurikkusuuringute Saksa Keskusest ja ta kolleegid, enamjaolt sestsamast asutusest, kirjutavad andmeist selgunu põhjal ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et suurem osa liike on haruldased, kuid seejuures mitte väga haruldased.

Varem, õigupoolest juba möödunud sajandil on liikide võimaliku jaotuse kohta harulduse-tavalisuse teljel pakutud välja kaks peamist võimalust.

Briti statistik ja bioloog Ronald Fisher väitis, et kõige suurem osa liike on väga haruldased, lihtsalt haruldasi liike on neist vähem, ja tavalisi liike, mille isendite arv on erakordselt suur, on väga vähe.

Briti-Ameerika insener ja ökoloog Frank Preston pakkus välja, et väga haruldasi liike on erinevalt Fisheri väidetust tegelikult siiski väga vähe, kõige rohkem on hoopis lihtsalt haruldasi liike, ja eriti tavalisi on taas väga vähe.

Callaghani ja ta kaaslaste töö osutab siis, et õigus oli seekord Frank Prestonil: üsna vähe on maailmas niisuguseid liike, mille isendite arv on väga väike.

Teadlaste analüüs hõlmas andmemassiivi, mis oli saadud enam kui miljardi üksikvaatluse põhjal aastaist 1900 kuni 2019.

Samas möönavad teadlased, et nende tulemus on päris-päris kindel ainult kahe olendirühma puhul — linnud ja palmlehiktaimed. Ülejäänud rühmade kohta on lõpliku kindluse saamiseks veel vaatlusandmeid vaja.

Pildil on tseiloni ripplind (Loriculus beryllinus), keda elab ainult Sri Lankal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.