METK-i taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja asetäitja Piret van der Sman rääkis kolmeaastasest uurimisprojektist "Eesti päritolu maasikate referentsandmekogu loomine" Vikerraadio saates "Huvitaja".

Maasikate geograafilist päritolu on vaja teada Eesti turu kaitseks ning meie põllumeeste ja maasikakasvatajate toetuseks.

Eesti tingimustes kasvatatud maasikas on välismaistest parem, sest ei ole siia transporditud kaugete vahemaade tagant. Kuid hind on kodumaisel maasikal kõrgem – juba seetõttu, et Eesti turg on väga väike, aga suurtes riikides on oluliselt lihtsam ja kuluefektiivsem maasikaid kasvatada.

Nii tekib ka müüjatel teinekord väike kiusatus nimetada näiteks Poola maasikas Eesti maasikaks – saab natuke kõrgemat hinda küsida. Jutud käivad, et nii on tehtudki, aga seda ei saa enne kinnitada, kui on reaalsed tõendid olemas. Just selleks andmebaasiprojekt tegelikult ellu viidigi.

Maasika kasvukohta aitavad teada saada täiesti tavalised aatomid, kõigi bioloogiliste materjalide ehituskivid nagu süsinik, hapnik, vesinik jm, mis esinevad eri maade maasikates natuke isesugusel kujul, eri isotoopidena. Isotoopide suhtarvud näitavad väga täpselt, millises regioonis maasikas kasvatatud on. Igas riigis on mulla koostis natukene isesugune ja see väljendub ka maasika koostises. Väga lihtne on eristada näiteks Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa alasid.

Maasikaisotoopide andmebaase on loodud juba päris mitmes Euroopa riigis. Teerajajad olid Soome ja Rootsi, praegu on ka Kesk- ja Lõuna-Euroopa väga hästi kaetud: võrdlusmomenti on päris piisavalt.

Projekti tulemusena saab nüüd täiesti adekvaatselt eristada, kas on tegu Eesti maasikaga. Vahe tuleb välja juba ka Läti, Leedu ja Soome maasikaga, kaugemate riikidega on erinevused veelgi suuremad.

Aeg-ajalt tuleb loodud andmebaasi siiski värskendada. Mulla koostis muutub, muu hulgas ka väetiste ja ilmaolude mõjul. Muide, ka orgaanilise ja mineraalväetise erinevused tulevad selle meetodiga hästi välja.

Seniajani ei ole olnudki otseselt võimalik Eesti maasikat määrata, kuigi põllumajandus- ja toiduamet järelevalve ja kontrolliga tegeleb: nemad küsivad müügikohtadest dokumente, ajavad nii-öelda paberijälge. Nüüd aga saame maasika päritolu füüsiliseltki täiesti kindlaks määrata.

Põhimõtteliselt võiks valminud andmebaasi huvi korral juba kas või kohe kasutada. Ilmselt saab teenuse peamiseks tellijaks põllumajandus- ja toiduamet. Kui kellelgi on maasika päritolu suhtes kahtlus, tulebki pöörduda just selle ameti poole. Mujal riikides on maasikate isotoopmääramiste alusel juba esimesed kohtulahendidki olemas.

Füüsiliselt teostatakse analüüs METK-i partnerlaboris Saksamaal, Agroisolab GmbH-s. Neil on kogemus oluliselt suurem ja neil on ka väga head referentsandmebaasid teiste riikide kohta.

Samalaadset isotoopmeetodit kasutatakse Euroopas juba päris palju ka muude kultuuride, näiteks oliivide ja viinamarjade päritolu tuvastamiseks. Eestis seda varem rakendatud ei ole, aga ots on nüüd lahti tehtud ja on loota, et see sobib mõnede muudegi Eestile oluliste kultuuride jaoks peale maasika.

Projekti "Eesti päritolu maasikate referentsandmekogu loomine" juhtis METK-i teravilja ja söötade labori juhataja Liina Kruus.