Ühedimensionaalne äri on nagu ühe peaga lohe. Kui keegi satub selle lähedal agaralt mõõgaga vehkima, ongi lõpp. Kunagi oli aeg, kui rikkaks sai personaalarvutite äriga. Tekkis majanduses tuttav olukord, mida investor Peter Thiel iseloomustas paljundamisega ühest sajani. Tema sõnumi mõte oli osutada, kui lihtne on lükata sada lusikat sama koogi sisse.

Palju raskem on sooritada samm nullist üheni ehk küpsetada uus kook. Igal äriideel on enam-vähem lõplik arv kasutajaid, kelle raha ja aeg on samuti lõplikud. Varem või hiljem püüavad ettevõtjad joota seega kõiki kliente ühest kuivast kaevust, kulutades tarbetule pingutusele vaid energiat ja kiirendades oma surma saabumist.

Sama olukorda kirjeldatakse mänguteoorias jagatud ühisvara tragöödiana. Näiteks on küla kõrval suur heinamaa ja sellel söövad külaelanike vasikad. Üks elanik lisab sinna veel ühe puniku mõeldes, et ruumi jagub ja üks täiendav lehmakont ei võta kelleltki tükki küljest. Paraku mõtlevad sama moodi kõik talunikud, kuni heinamaa on kaetud kuivanud lehmakookidega ja kõik lehamd surevad nälga. Sellest siis viide ilusa algusega lugu lõpetavale tragöödiale.

Personaalarvutite müük on olnud pikemat aega languses. Aastal 2021 kukkus näitaja ülemaailmses arvestuses 16 protsenti, 2022. aastal veel 28 protsenti, tähistades ajaloolist rekordit. Lõppeva aasta tulemuse osas ollakse jätkuvalt pessimistlikud. Personalarvutid ei kao ära, vaid ära kaob nende ärist saadav kasum. Tasub meenutada, et Apple kandis kunagi nime "arvutifirma Apple", kuid enam mitte. Alates 2007. aastast on lihtsalt Apple, mis esindab palju suuremat toodete ja teenuste portfelli.

Arukas strateeg võtab õnnestunud koogi esmasest müügist saadud tulu ja paigutab selle uue, sõltumatu innovaatilise idee loomisesse. Lohe metafoori kasutades kasvatab ettevõte endale veel ühe pea. Sellest on kasu, kui üks peaks viga saama. Väga sageli kombineerub mõlemas arenenud intellektuaalne potentsiaal järgmise idee nuputamiseks.

Apple pole loomulikult ainuke multidimensionaalne ettevõte. Firmat kasutatakse tihti näitena, sest selle tooted on kõikidele teada ja tuntud. Sama hästi võiks rääkida Amazonist, mitmetest Korea ja Jaapani korporatsioonidest ning miks mitte Microsoftist.

Omaaegsel tarkvarafirmal kulus toonase konkurendi Apple'iga võrreldes uue suuna leidmisele rohkem aega. Ent on nüüd samuti edukalt tegev mitmel rindel. Märkimist väärivad arvutimängude raud- ja tarkvaraäri, sülearvutite tootmine, pilveteenused ja äsja GPT-ajuga nutikamaks muutunud otsinguteenus.

Tasapisi lisandub maailma uusi inimesi, aga nendelgi on päevas vaid 24 tundi ja pangakontol piiratud kogus raha. Mis siis võiks olla olemasolevate toodete ja teenuste keskele lisanduv ja mõnda neist varjutama asuv järgmine innovatsioon? Selle leiutamine on väga raske. Kindlasti vajab see natukene õnne. Võib-olla on turul olevad suureks kasvanud ettevõtted oma õnnekvoodi juba ammendanud. Selle asemel, et panustada millegi uuega riskimisele, võiks proovida napsata suuremat tükki mõnest olemasolevast koogist.

Seda ka Apple tegi, kui asus vahendama esmalt muusikat ja seejärel meediat üldisemalt, võttes sellega ära koogi paljudelt plaadipoodidelt. Vahest veelgi suurem oli firma edu mobiiltelefonide turul, pakkudes tavalisema telefoni asemele nutitelefoni. Seejärel kukkusid kokku koos Nokiaga mitmed toonased mobiilsete telefonivalmistajad. Telefonidega põletas korralikult sõrmi ka Microsoft.

Kuhu lööb käibelt maailma suurima tehnoloogiaettevõte ja turukapitalisatsiooni järgi maailma suurima ettevõte oma koogilabida järgmiseks? Firma tõi 2019. aastal turule oma maksekaardi (Apple Card) koostöös pangaga Goldman Sachs. Maksevahend on mõeldud peamiselt kasutamiseks Apple'i seadmete ja teenuste majanduslikus ökosüsteemis.

Esmaspäeval teatas firma, et asub võistlema pankadega ja pakub USA turu keskmisest 0,4 protsenti kümme korda suuremat, 4,15-protsendilist hoiuseintressi. Konkurentideks on kõik pangad peale juba mainitud Goldman Sachsi, sest pakkumine kehtib firma maksekaardi umbes 6,7 miljonile omanikule. Nüüd siis lisandub firma teenuste portfooliosse hoiuseteenus. Arvatavasti püütakse uue strateegilise sammuga premeerida firma juba mainitud ökosüsteemi liikmeid ja hoida neid lahkumast.

Arvestades, et aktiivses kasutuses on umbes kaks miljardit Apple'i seadet, leidub piisavalt kasvuruumi. Pangad teevad pingutusi ja arendavad teenuseid, et hoida kliente enda juures. Apple'i teenuste ja toodete valik ning üpris truu kasutajaskonna suurus on paljude pankade võimalustest märgatavalt suurema potentsiaaliga. Nõnda on üha raskem kokku lugeda, mitu pead ettevõttel õigupoolest juba on. Pangandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on neid seevastu üpris vähe.

Maailmas vehitakse praegu mitmesuguste mõõkadega. Mõnel on sõjalise konflikti graveering, teisel pandeemia, kolmandal tehisintellekt ja veel vähemalt ühel ka võimalik panganduskriis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".