Jälgides umbes helikopteri kõrguselt, kuidas inimesed kohtuvad, et moodustada lähisuhteid, võiks tänavaid pidada selleks parimaks keskkonnaks. Kõnniteedel siblivad teineteisest lähedalt mööda ja teinekord põrkavad isegi kokku miljonid inimesed. Ometi ei tea peaaegu keegi juhtumist, milles alanuks romantiline suhe antud kontaktidest rikkas keskkonnas. Kõik teavad vastust. Selle leidmiseks ei oleks vaja korraldada uuringuid, et vastata küsimusele, millises olustikus leitakse lähedane partner kõige sagedamini.

Üldiselt toimub see sõprade ja perekonna läheduses, mida võib pidada ka põhjendatuks. Eriti noorema põlvkonna jaoks on toiminud ajalooliselt perekond ja sõbrad sotsiaalselt kõige vastuvõetavamate suhete vormimise eestkostjatena. Kohtumine sõprade ja pereliikmete kaudu andis garantii, et usaldusväärsed agendid on võimalikku partnerit isiklikult kontrollinud ning tagavad tema headuse ja sobivuse.

Olemasolev vastus rajaneb aga juba juhtunule. Samalt metafoorselt helikopterilt inimesi vaadates on ilmne, et midagi on elukorralduses muutunud. Nad ise võib-olla ei märkagi, olles aeglaselt ja järjepidevalt toimuvate muutuste keskel. Suhete tärkamine ja olemus on huvitavad ning olulised teemad, mida on loomulikult põhjalikkusega uuritud. Isegi kui inimesed oma bioloogilises olemuses on samad, leidub kultuurides vahel erisusi. See toob ainult rohkem esile asjaolu, et inimeste lähisuhteid kujundavad ka olustikuga seotud tegurid.

Arenenud lääneliku maailmakäsitlusega kogukondade jaoks leiab mitmeid vastuseid ja arengule osutavaid viiteid USA-s tehtud uuringutest. Neist selgub, et umbes viimase 100 aasta jooksul oli heteroseksuaalsete ameeriklaste kõige populaarsemaks romantiliste partneritega kohtumiseks just sõprade vahendatud olustik. See võis olla sünnipäev või mõni muu sotsiaalne põhjus, milles inimeste kokkukutsujateks olid olemasoleva suhtlusvõrgustiku liikmed.

Varasemast ajast uuringud puuduvad. Seda ilmsemalt on aga lähedased sõbrad ja perekond olnud aegade algusest olulised võrgustikud, mis võimaldasid luua ühendusi uute inimestega, nagu näiteks oma sõprade sõpradega.

Interneti levik muutis sõpradest ja muudest lähikondlastest kontakti vahendajate vajadust. Uuema aja uuringutest selgub, et kui 1995. aastal polnud ükski lähisuhe saanud alguse veebikeskkonnas, siis 2009. aastaks rajanes sellisel kokkusaamisel juba natukene rohkem kui iga viies romantiline partnerlus.

Siiski, 2009. aastal olid sõbrad ja sugulased endiselt suurimaks kontakti leidmise katalüsaatoriks. Sellegipoolest kulges muutuste protsess edasi. Ameeriklaste maailma erinevatest külgedest korrapäraselt teaduslikult pildistava Pew instituudi 2019. aasta uuringust selgub, et lähisuhte loomiseks oli juba umbes iga kolmas elanik kasutanud veebipõhiseid suhtlusteenuseid. Seda siis lisaks muudele virtuaalses keskkonnas kontaktide tekkimise võimalustele.

Korraks veel end helikopteri kabiini mõeldes, suures pildis on näha, kui kiiresti võivad romantikaga seotud traditsioonid ja turvaliseks mõeldud kombed muutuda. Järgnevalt piisab vaid sellesse mängu tehisintellekti tehnoloogia kiire areng lisamiseks, milles vähemalt kõige värskemate kogemuste näitel on suurimad edusammud inimesega suhtleva tehnoloogia vallas.

Samal ajal toimub tormiline arendustöö tehisintellektiga varustatud masinate vallas. Need pole inimeste transpordihuve rahuldavate autode ehitamiseks loodavad masinad. Need on inimeste suhtevajadusi rahuldavad masinad. Nende areng sunnib vaatama suhete sisse, hõlmates sõprussuhteid, armastust ja intiimseid vahekordi.

Kiusatus oleks koondada sellised seadmed seksirobotite kategooriasse, millega võidakse püüda luua kombekas distants kõige intiimsust puudutavaga. Kõneleb see ju inimesest, kes ei soovi, et ta oleks sündinud. Või et talle meeldinuks rohkem, kui kogu see viljastamise ja lootest inimeseks kujunemine leiaks aset kehatult ja erutavate tunneteta. Sisuliselt jõutakse sellega ju samuti vajaduse juurde arendada intiimse ainestikuga roboteid.

Soovides natukenegi oma maailma kontrollida, peab vajadust mõistma. Mainitud inimkujuliste robotite vangistamine sotsiaalselt põlastavate seksirobotite osakonda ei teeni soovitud eesmärki. Kuis kodanikud tõrjuvad antud teema oma mõtetest, langeb valgustaja roll teadlastele.

Esialgsetest uuringutest kuvandubki, et tehislike intiimsete partnerite ja nende omanike vahel esineb mitteseksuaalset, niinimetatud inimesejärgse kaaslase dünaamikat.

Teadlased pakkusid, et inimeste suhtlemise mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks arendatava tehnoloogia jaoks peaks looma asjakohasemaid mõisteid. Näiteks pakuti suhtluse laiemaid sh mitteseksuaalseid vajadusi rahuldavas mõttes allodoll kui kõikne nukk, mida on ikkagi raske tõlkida ja vajaks uussõna leidmist. Sotsiaalselt mugavam sõnastus vähendab tõrjuvaid hoiakud ja aitab olla tähelepanelikum inimeste suhtlusi kujundavate muutuste suhtes.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".