Imetajad alustasid lihtsa ja väikesena
Kui sa ei tee tervet rehkendust, tee siis pool. Kui sa ei saa kohe suurelt alustada, alusta siis väikeselt. Tundub, justkui oleksid imetajad oma evolutsioonirajal just sedalaadi nõu kuulda võtnud.
Rühm Briti teadlasi väidab ajakirjas Communications Biology, et lihtsustumisest ja pisenemisest saigi imetajate edulugu alguse.
Lihtsustumisest rääkides peavad teadlased siin silmas imetajate pealuu ehitust.
Kui maailma kõige esimestel imetajatel, kes ilmusid enam kui 300 miljonit aastat tagasi, koosnes kolju nagu nende vahetuil esivanemailgi paljudest väikestest luudest, siis järgmise 100–150 miljoni aasta jooksul vähenes imetajate koljuluude arv oluliselt.
Stephan Lautenschlager Birminghami Ülikoolist ja ta kolleegid mudeldasid kolju ehituse lihtsustumist arvuti peal ja väidavad nüüd, et said lõpuks teada, miks see imetajatele hea oli.
Varem on arvatud, et lihtsam ja ühtsem kolju oli tugevam ja aitas imetajatel kõvemini hammustada.
Lautenschlageri seletuse järgi aga oli tähtis hoopis see, et luusisesed pinged jaotusid lihtsustunud kolju sees teistmoodi ümber ja selle tulemusel vähenes looma toitumise ajal surve tema ajule. Nii sai loom endale suuremat aju lubada.
Aju tuli aga võimalikult suur hoida, sest imetajate kehasuurus tervikuna selsamal ajajärgul tublisti kahanes, jäämaks planeedil domineerinud hiidsisalikele raskemini püütavaks.
Ise hakkasid imetajad aga toituma peamiselt putukatest, sest neist käis neil ka pisemast peast jõud üle.
