Võimalik, et tegemist on ärimaailma seaduspärasusega. Google'it peeti tükk aega lahedaks töökohaks. Seotuse mainimine kuulsa otsinguteenuse pakkujaga võrdus sotsiaalse kapitali suurema nominatsiooni kupüüridega. Nii nagu raha, pureb inflatsioonilaadne nähtus ka imaginaarsemate väärtuste kandjaid.

Paistab üpris reeglipärasena, et ootamatult massist jõuliselt eristuva innovaatilise väärtuspakkumisega ettevõte ei suuda tabamatut imet hoida ja muutub lõpuks klassikaliseks korporatsiooniks. Need traditsioonid ei kõnele püsivatest väärtustest, vaid pigem stagnatsioonist. Vastasel juhul poleks ju tekkinud neid traditsioone trotsivaid innovaatilisi ettevõtteid.

Google rajas 2004. aastal 190 000-ruutmeetrilise peahoone, milles püüti luua kõik vajalik vaimselt säravate ideede kombineerumiseks millekski suuremaks kui üksikute osade summa. Uues peahoones mõtestati ümber töökoha olemus. See polnud enam kamber, milles pidi kaheksa tunniga tegema kokkulepitud tööpanuse. Töökoht oli dünaamiline keskendumise ja suhtluse hübridiseerumise paik, milles oli mõnus mõelda tööle, katkestamata seda tööväliste mikroprobleemidega.

Google'is viibides polnud vaja muretseda söögi, puhaste riiete, lastehoiu, keha treenimise ega tervishoiu teenuste kättesaadavuse pärast. Kõik oli olemas kohapeal, mõistliku hinna eest või tasuta. Tõele au andes polevat Ameerikas tasuta lõunaid, aga vähemalt oli tunne, nagu süüa saanuks tasuta ja ööpäevaringselt.

Viimane pole sugugi küljemärkus, vaid pigem võti organisatsiooni saladuste kambrisse. Äriettevõte ei tegele sotsiaalabiga. Äri eesmärk on teenida kasumit, rakendades rahakorje teenistusse ostetud kapitali ja tehes seda võimalikult tõhusalt, seda eriti börsiettevõtte puhul. Isegi kui nende seas on arvukalt lahkeid inimesi, käitub investorite mass halastamatu ahnusega.

Pole sugugi harvad juhtumid, kui aktsionärid pahandavad juhtkonnaga töise kapitali ebatõhusa kasutamise pärast. Sealhulgas inimestest parima väljapigistamise oskamatusena, kelle tööpanust ostetakse raha või klaaspärlitega. Viimane on viide 18. sajandi maadeavastaja James Cooki meetodile, mille raames vahetas põlisrahvaste varandusi kirveste ja säravate klaaskuulikeste vastu.

Nüüd saab maailma kõige keerulisemat ehk aju kasutamise tööd vahetada näiliselt tasuta söögi vastu. Seda saab pakkuda ööpäevaringselt, mille tulemusel muutusid töötajad ettevõttest sõltuvaks. Neile võis tunduda, et tööandja hoolib neist, kuid tegelikult hoolis ettevõte kasust, mida saadakse rohkem tööd tehes.

Seda õnnestus välja meelitada, pakkudes ööpäevaringseid teenuseid ja muutes töökoha väärtusi jagavate õdede-vendade koosolemise paigaks. Töökoht erines sellega kodust, kus inimese probleeme ei mõisteta ega jagata. Selle asemel tuletatakse meelde mitmesuguseid tühisena näivaid kohustusi. Seega on eelistatavam veeta tööl ka nädalavahetused. Google'i edu on näide meetodi toimivuse kinnitusest.

Ettevõtte viimase kvartali käive oli 76 miljardit dollarit, millest moodustas 13,6 miljardit dollarit moodustas kasum. Tulemus paistab ilus. Aastate võrdluses kasvas käive umbes protsendi jagu, ent kasum oli 34 protsenti väiksem. Inimesed teeks nagu rohkem tööd, aga söövad ära osa kasumist, seda piltlikus mõttes. Igatahes on töise tõhususe näitaja languses.

Google'i kuvand püsis suurte ettevõtete kuivetumise trende trotsivalt innovaatilisena. Sellisena, kus töötajatest hoolitsemine võis paista võõrastele isegi liigse poputamisena. Selles nad eksivad, sest töövõime ja eriti vaimne leidlikkus on tujukad, varjates end mitu päeva, et siis ühel hetkel jõuliselt välja ilmuda. Selle püüdmiseks peab töötaja koos oma töövõimega asuma kättesaadavas kohas, ilma vaimu tarbetult kulutavate teguriteta. Palju ta ikka sööb? Selle ja muud argised kulud tasub ta mitmekordselt hea tööga.

Kasumi vähenemine muudab aga omanikud närviliseks. Neid on palju ja millestki ilmajäämise tunne on ebamugav. Raha kaotamine pureb vahest kõige rohkem. See võibki lõpuks algatada innovaatilise ettevõte langemise traditsiooniliste korporatsioonide sekka. Google'i ilusast kuvandist murravad läbi uudised juhtkonna uuest mitmeaastasest kokkuhoiu strateegiast. Selles nähakse ette muu hulgas töötaja kohta treeningtundide, klammerdajate ja kleeplintide arvu ning sülearvutite uuendamise sageduse vähendamist.

Klammerdajate ja põhiliste töövahendite kasinuse programm äratas rohkem tähelepanu, kui aasta alguses koondatud 12 000 töökohta. Kui pole inimest, pole ka probleeme. Uuendus kajastab karmimaks muutuva konkurentsi valuläve langust alles jäänud umbes 180 000 töötaja klammerdajatega varustamise tasemele.

Hoiatav ja õpetlik muresignaal peaks kostuma kõikjale. Infotehnoloogia vähendab jätkuvalt töistes protsessides inimeste osa, langetades nende töist väärtust koos saadava palga ja ostujõuga. See omakorda survestab toodete ja teenuste hindade muutust. Odavus suurendab tarbimist seevastu nende arvelt, kes ei saanud seda varem endale lubada. Nõnda tuleb odavat juurde toota, palgates uut, ent odavat tööjõudu.

See kajastub madalas töötusemääras ning samal ajal stagneerunud või langenud ostujõus. Isegi Google palkas aasta tagasi umbes viiendiku mahus uut tööjõudu, kellest nüüd pooled vallandati ja ülejäänute pealt püütakse kulutusi kokku hoida. Koondamislaine loksub kõikides suurtes ja kuulsates ettevõtetes. Seni pole veel kuulnud nende klammerdajate faasist, aga küll see aeg saabub. Oodata on kolmandat faasi, sest töötaja väärtus liigub klammerdajaga samas suunas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".