Vihmased ilmad ning lume sulamine on toonud kaasa Tamula järve veetaseme tõusu viimaste aastate kõremale tasemele, tõdes keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

"Juhtuski see, et veetase tõusis tasapisi, kuni jõudis kriitilise veetasemeni, milleks on 220 cm üle graafiku nulli Roosisaare hüdroloogiajaamas, aga õnneks ta jäi sinna pidama," ütles Põldnurk.

Tamula järve veetase on kõrge olnud ka 2011. ja 2017. aastal.

"Põhjus, miks Tamula järves see suurvesi käitus natuke aeglasemalt kui teistel Lõuna-Eesti jõgedel on see, et Võru linn on justkui kausis, või nii, et seal Haanja kõrgustikul tuleb ju jõgedelt Tamula ja Vagula järve vett peale, aga sealt välja läheb ainult suhteliselt madala languga Võhandu jõgi," selgitas Põldnurk.

Kui veetase peaks veel tõusma, siis on Tamula järve ääres ohus hinnanguliselt ligi 30 elamut, mistõttu olukorra halvenedes ollakse valmis suurvett peatama ja vajadusel järve vett tagasi pumpama, kinnitas Võru linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim.

"Me oleme rajanud truupregulaatorid, see tähendab seda, et teetruubi otsad saame kinni panna, mis eraldab siis elamurajoone ja siis üle tammi saame vett tagasi pumbata järve, ehk siis elamutel uputuse ohtu vähendada."

Kuigi Tamula järve veetase on hakanud alanema, ei ole Võru linnas üleujutuse oht veel möödas.

"Praegu on küll veetase langenud mõned sentimeetrid, aga Haanja veed on ettearvamatud ja Haanja veed on tõenäoliselt veel tulemata. Kui nädalalõpus on pluss kümme kraadi, siis võib see oht tagasi tulla," nentis Aim.