Loodus soosib väga suuri ja väga väikesi olendeid
Elusolendeid on suuri ja väikeseid, kuid nüüd selgub, et maakera biosfääris domineerivad teiste üle just need kõige väiksemad ja kõige suuremad olendid, keskmiste osakaal on tagasihoidlikum.
Ameerika Ühendriikide ja Kanada teadlased väidavad nimelt ajakirjas Plos One, et meie planeedi biomassi jaotuses võtavad kõige suuremad kogused enda alla ühest küljest mikroobid ja teisest küljest puud.
Eden Tekwa Vancouveris asuvast Briti Columbia Ülikoolist ja ta kolleegid kulutasid viis aastat, et analüüsida andmeid igasuguste elusolenditüüpide suuruse ja arvukuse kohta ning arvutada välja nende summaarne biomass.
Vaatluse alla võeti nii pisikesed arhed ja bakterid kui ka suured sekvoiad ja sinivaalad, lisaks kõikvõimalike vahepealsete suurustega olendid.
Tulemus üllatas teadlasi endidki. Oleks võinud ju eeldada, et putukad ja muud lülijalgsed suudavad pelgalt oma tohutu arvukuse toel teised olendirühmad üles kaaluda.
Analüüs näitas, et kõige suuremate ja kõige väiksemate olendite domineerimine väljendub maismaaelustikus selgemini kui mereelustikus.
Isendite suurus on tähtis bioloogiline omadus, millest sõltub näiteks nii ainevahetuse kiirus, järglaste arv kui ka eluea pikkus.
Teades nüüd täpsemini eri mõõtu olendite osalust summaarse biomassi jaotumuses, saavad teadlased bioloogia põhiprintsiipe ja nende globaalseid koostoimeid loodetavasti sügavamalt mõtestada.
Selle tulemusena võib aga ilmneda ju ka praktilisi, näiteks looduskaitselisi järelmeid.
