Tehisintellekt ei võistle ainult inimese vaimse töövõimega. Viimase nädala-paari jooksul on see vallutamas kogu uudisvoogu. Üpris keeruline on leida "AI" või "GPT" ja muude valdkondlike märksõnadeta pealkirju. Tavaliselt valivad ja koostavad uudiseid inimesed. Nüüd on sedagi üha kahtlasem tõe pähe võtta.

Ajakirjanikud on inimesed. Paljunemisega seotud seigad välja jättes püüavad inimesed energiat kokku hoida ja vähendada töövaeva. Selle loogilise jätkuna lastakse esimesel võimalusel tehisintellekt uudiseid koostama. Paraku on ajakirjandus üks kesksemaid ühiskonna meelsust ja sotsiaalseid protsesse juhtivatest ning nendega manipuleerivaid meediume. Kõik võimule pürgijad püüavad kasutada ajakirjandust enda huvide edendamiseks.

Esialgu lastakse tehisintellekti enda tööd tegema kantuna väidetavalt huvist ja intriigist. Seejärel ei peatuta ja tehisintellekti kirjutatud artikleid tuleb tasahilju juurde. Konspiratsiooni lahkava süžeega filmis oleks selle koha peal episood süütu lapsega. Ta märkab millegi eriskummalise ja hirmutava kaduvat varju, mis jääb ülejäänutele nähtamatuks. Nood kohtuvad kohutava võõraga dramaatilises stseenis, kui päästmiseks või pääsemiseks on juba liiga hilja.

Jätkakem seega samas vaimus. Nimelt õnnestus leida uudis, mille pealkirjas puuduvad tehisintellekti teemalised viited. Uudis kõneleb muidu suhteliselt ebasõbralikest ja tõredatest New Yorgi elanikest, kelles olevat tärganud ootamatu sõbralikkuse puhang tänaval komberdava prügi vedava roboti vastu.

Robotid on osa Cornelli Ülikooli eksperimendist, mille eesmärk oli uurida inimeste suhtumist ja suhtlemist igapäeva objektidega, mis on omandanud võime iseseisvaks tegutsemiseks. Antud juhul valiti argiobjektiks prügiurn. Praegu oli selle ainukeseks enesejuhtimise võimeks iseseisev liikumine neljal motoriseeritud rattal.

Teadlasi huvitas, kuidas reageerivad avalikus ruumis viibivad inimesed sinna ilmunud iseseisva tegutsemise omandanud argistesse asjadesse. Eesmärk oli õppida, kus asuvad nähtamatute normide piirid ja millises assortiis käitumisi võivad taolised objektid inimestes esile kutsuda. Robotiseeritud prügiurni liikumist juhtis eemalt tegevusi jälgiv operaator.

Roboteid oli kaks ja nad ei meenutanud millegagi inimest. Teadupärast põhjustab peaaegu inimest meenutav robot päris inimestes vastikuse ja õõvastuse segaseid tundeid, mida kutsutakse võõristusoruks. Inimesest oluliselt eristuvasse, aga teda teatud tunnustes karikatuurselt markeerivasse robotisse suhtutakse seevastu kaastundliku sõbralikkusega. Seekord sooviti teada suhtumisi puhtalt traditsioonilisse objekti, mis oskab iseseisvalt liikuda.

Selgus, et möödujad tervitasid liikuvat prügikasti, nagu jagaks see inimeste maailmas kehtivaid viisakusnorme. Leidus neidki, kes tänasid liikuvat prügikogujat hea ja kasuliku töö eest. Mõned püüdsid umbes 120-liitrist liikumisvõimelist tünni aidata, eemaldades selle teelt prahti. Huvitaval moel arvasid osa inimesi, et prahikandja saab neist aru, aga kõnevõimetuna suhtleb nendega ennast väristades. Tegelikkuses tulenesid tünni raputused teekatte ebatasasustest.

Omaette nähtust kujutas prügise roboti mõju inimeste omavahelisele suhtlusele. Sellesse ehitatud varjatud kaamera ja mikrofon registreerisid nii käitumisi kui ka vestlusi. Ühes talletunud episoodis einestasid lauas kaks naisterahvast, kui üks osutas teisele, et näe prügikast vist teab, kui kaua me oleme siin isunud ja nüüd ta vist ootab meilt midagi. See midagi oleks ilmselt söömisest alles jäänud prügikasti kaup.

Juhtum kajastab üllatavalt madalat läve, millega inimesed asuvad suhtlema ja mõtestama tegelikult neist mitte midagi teadva ega arvava liikumisvõimelise prügikasti soove.

Teise roboti lisandumine muutis ka inimeste käitumist. Mõned arvasid, et prügikastid teavad teineteise olemasolust. See omakorda süvendas muljet prügiurnide suhtlemisvõimest. Järeldati, et nad saavad aru ja inimesed hakkasid neid prügi loovutamiseks enda juurde kutsuma.

Loomulikult leidus ka tüüpilisemaid tusaseid linlasi, kellest mõned püüdsid kurttumma plastmassvaati sõimata, sõnadega eemale peletada või isegi lüüa. Suures pildis olid aga eksperimendi korraldajad autonoomsete prügikastide inimlikkust äratavas mõjus positiivselt üllatunud. Pakuti, et saabub aeg, kui inimesed ja mehhaniseeritud prügikorvid õpivad rahumeelselt koos eksisteerima.

Tulles tagasi varem sissejuhatatud konspiratsiooni meeleolu juurde, toodud näide võib olla vaid laste rikkumata meeltega maailma järgivatele tähelepanelikele avanevaks vihjeks, kuidas harjutatakse inimesi olema sõbralikud tulevaste masinatest maailma valitsejate vastu. Siis ületavad inimeste intellektuaalseid võimeid ka prügikasti omi.

Nagu näha, seegi uudis osutus tehisintellekti suure skeemi osaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".