Trilobiitidel oli vastseeas viis silma
Eelajaloolistel mereelukatel trilobiitidel oli silmi tõenäoliselt rohkemgi kui kaks, vähemalt vastsestaadiumis. Nii väidavad kaks teadlast, kes on tõendust leidnud suurest juba olemasolevate teadusuuringute hulgast.
Brigitte Schoenemann Saksamaalt Kölni Ülikoolist ja Euan Clarkson Šotimaalt Edinburghi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et trilobiidivastsetel võis kahe suure liitsilma vahel asuda veel kolm väiksemat lihtsilma.
Suuremal osal lülijalgsetest loomadest, kelle hulka ka trilobiidid kuulusid, on lisaks liitsilmadele otsa ees veel lihtsilmi, enamasti üks kuni neli.
Lihtsilmad sarnanevad ehituselt mõnevõrra selgroogsete loomade silmagagi, kuid nii palju kui teada, ei suuda need tavaliselt asjade kuju eristada, vaid tabavad lihtsalt valguse ja varjude vaheldumist või toetavad niiöelda perifeerset nägemist.
Merepõhjas ringi sibanud piklikel ja lapikutel trilobiitidel, keda on arusaadavatel põhjustel uuritud ainult fossiilina säilinud materjali põhjal, on kirjeldatud küll lausa kolme erisugust tüüpi keerukaid liitsilmi, kuid lihtsilmade olemasolu ei ole teada olnud. On arvatud, et trilobiidid olid selle poolest lülijalgsete seas erandiks.
Schoenemann ja Clarkson on aga nüüd üles leidnud kaks üsna ammust teadustööd, milles mõlemas kirjeldatakse trilobiitide peas leiduvat kolme pisikest struktuuri, mis võiksid olla lihtsilmad olnud.
Üks töö pärineb 1846., teine 1982. aastast. Ühel juhul on tegemist kindlalt vastsega, teisel juhul on seda alust arvata.
Schoenemann ja Clarkson sedastavad, et tõenäoliselt siis täiskasvanud trilobiitidel enam lihtsilmi ei olnudki või olid need tugevalt taandarenenud, kuid vastsetel võis neid erinevalt seni levinud arusaamast siiski olla.
Vastsete silmad asusid arvatavasti läbipaistva kutiikuli all, mis on fosiilides muutunud läbipaistmatuks. Küllap just seetõttu ongi neid silmi olnud raske avastada ja nad on tealdastelgi enamasti kahe silma vahele jäänud.
