Sellisele järeldusele on satelliitide pardalt kogutud andmeid uurides jõudnud Inglise teadlased. Varem on samasugust tulemust näidanud ka arvutuslikud mudelid.

Callum Smith ja ta kolleegid Leedsi Ülikoolist uurisid satelliidipiltide pealt lähemalt järele, kuidas on metsaalad Lõuna-Ameerikas, Kesk-Aafrikas ja Kagu-Aasias muutunud aastail 2003 kuni 2017.

Satelliidiandmetest said nad ka teada, kui palju on neis piirkondades aastate vältel vihma sadanud.

Kõiki neid andmeid analüüsisid teadlased mitmesuguse suurusega kaardiruudustike puhul. Kõige selgemini ilmnes seos 200-kilomeetrise küljepikkusega ruutude korral.

Sellisel juhul kehtis seos, et kui metsa pindala vähenes ühe protsendipunkti võrra, kahanes igakuine sademehulk veerand millimeetrit.

On seda palju või vähe? Tulemus jääb igal juhul seniste kliimamudelite pakutud arvutuslike tulemuste vahemiku ülemisse ehk suurema sajukahanemise otsa.

Teadlased arvutasid välja, et kui leitud seos jääb lineaarselt kehtima, siis võib metsade täieliku mahavõtu tagajärjel kohalik sademehulk langeda kümme kuni 20 protsenti.

Teisalt aga ei saa nende sõnul välistada sedagi, et mingil metsatustamise tasemel võib sademehulk ka lausa katastroofiliselt langeda.

Kolmandast küljest tuleb tõdeda, et Smithi ja kaasautorite ajakirjas Nature avaldet uuring sedastab ainult metsapinna ja sademehulga omavahelist seotust, kuid ei anna lõplikku alust väita, et üks neist teist põhjustab.

Võimalik põhjusmehhanism on siiski välja vaaatud: troopikametsade puulehtedelt aurab suures koguses veeauru, mis võib lähikonnas vihmana maha sadada. Kui puid ja nende lehti on vähem, jõuab vähem vett õhku ja sajab ka vähem vihma.

Inimeste jaoks oleks mure selles, et väiksem vihmahulk võib põllusaaki pisendada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.